Korteriühistud otsisid säästukohti

Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen. Foto: Margus Ansu / Postimees

Läinud nädalavahetusel otsiti Pärnus Lääne-Eesti korteriühistute foorumil võimalusi kokkuhoiuks ja koostööks kohaliku omavalitsusega.

Pärnusse kohale sõitnud 70 korteriühistu esindajaga toimunud foorum kandis pealkirja “Hästitoimiv korteriühistu turvalise ja säästliku elukeskkonna loojana”. Foorumi moderaator, Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen rääkis, et osavõtjais tekitas kõige enam arutelu teema, miks korteriühistutel (KÜ) ei edene koostöö kohalike omavalitsustega ja miks omavalitsused ei abista ühistuid.

Olgu mainitud, et kui foorumile olid kohale tulnud Haapsalu linnapea Urmas Sukles, Kuressaare endine linnapea, praegune riigikogu liige Urve Tiidus ja Surju vallavanem Jaanus Männik, siis Pärnu linnavõimu esindajad osalemist vajalikuks ei pidanud.

Mattiisen rõhutas, et korteriühistute liikmed vajavad oma töös hädasti koolitamist ja nõustamist. “Lääne-Eesti linnad on üldiselt vaiksed, kuid siingi on probleemid kogunemas, näiteks ostab järjest enam Soome kodanikke siia kortereid, kuid ei taha neid talvel kütta ja tihti jäetakse kommunaalmaksud tasumata,” tõi Mattiisen näiteks.

KÜ juhatuse liikmetele on aga välisriigi kodanikest korteriomanike või lihtsalt Soome tööle läinud ja siin korteri tühjana seisma jätnud kaasmaalaste leidmine ja võla kätte saamine suur koormus ning tihti lihtsalt ei osata asju ajada.

Kui rääkida linnas ja maapiirkonnas asuvate korteriühistute probleemidest, on sisuliselt tegemist küll sarnaste muredega, kuid väga erinev on suhtumine. “Maal tekib kiiresti lootusetuse tunne,” sõnas Mattiisen. “Inimene tunneb, et tal pole kellegi käest nõu küsida, ja sõidukulu Pärnusse abi järele sõitmisel pole sugugi väike. Kõik asjad võtavad maal rohkem aega. Me küll arvame, et oleme tugev internetiriik, kuid väga paljud inimesed ei ole suutelised oma probleeme kirjalikult väljendama ja vajavad suulist konsultatsiooni.”

Üks foorumi teemadest oli küttekulude vähendamine kortermajades, muuhulgas see, kas elektriga kütmine on võimalus või õnnetus. “Igal juhul on see õnnetus,” lausus Mattiisen.

Suurim probleem on see just kohtades, kus kaugküte kadunud ja paljud on sunnitud kas täielikult või osaliselt elektriga kütma. Uute elektrihindade valguses peaksid need inimesed kindlasti kaaluma alternatiivseid küttevariante, paraku nõuavad need kõik suurt esmast väljaminekut.

“Neil, kel kaugküte kadunud ja on sunnitud elektriga kütma, tekitavad soovitused võtta kasutusele maaküte, päikesepatarei või soojuspumbad viha – inimestel lihtsalt napib raha, et oma probleemid kompleksselt lahendada,” tõdes Mattiisen. “Teisalt on inimeste ootused renoveeritud majades suured ja arvatakse, et kui korra on makstud, ei pea enam panustama, kuid ka renoveeritud küttesüsteem vajab hooldust. Pidev elukalliduse tõus on inimestele suureks stressiallikaks.”

Dagmar Mattiisen, Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige:

Neil, kel kaugküte kadunud ja on sunnitud elektriga kütma, tekitavad soovitused võtta kasutusele maaküte, päikesepatarei või soojuspumbad viha – inimestel lihtsalt napib raha, et oma probleemid kompleksselt lahendada. Pidev elukalliduse tõus on inimestele suureks stressiallikaks.