:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2009/05/07/175016t1h0a4f.jpg)
Pärnu linnavolikogu võttis vastu 86,7 miljoni krooni suuruse 2009. aasta esimese negatiivse lisaeelarve, mis kahandab Pärnu selle aasta eelarvet 657 347 200 kroonini.
Pärnu linnavolikogu võttis negatiivse lisaeelarve vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelarve vähenes 11,7 protsendi võrra. Algul lootis linnavalitsus eelarvet kärpida kümnendiku võrra, kuid rahandusministeerium ei lubanud europrojektide finantseerimiseks laenu võtta ja nii suurendati kahe lugemise vahepeal negatiivset lisaeelarvet 11,7 miljoni krooni võrra.
Opositsiooniline Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) soovitas linnavalitsusel teha 125 miljoni krooni suurune kärbe.
Kärbete mõju on näha kõikjal
Lisaeelarvega vähendati linnabusside sõidugraafikuid kümnendiku võrra, kahandati tänavate ehitamise ja parandamise raha, kärbiti kolmandiku võrra linnaasutuste majandamiskulusid jpm.
Esialgu soovis linnavalitsus sulgeda ka Ülejõe haruraamatukogu, kuid avalikkuse survel loobuti sellest.
Linnapea Mart Viisitamme sõnul on kärpimise mõju näha kõikides linnaasutustes ja linnakodanike igapäevastes toimetamistes, kuid kõik eluks vajalik jäi siiski alles. Nii näiteks sai osaühing Kümblus lisaeelarvega toetust, et linnasaun aasta lõpuni töötaks, samuti alustatakse Koidula gümnaasiumi ujula rekonstrueerimise projekteerimisega.
IRLi ja sotsiaaldemokraatide esindajatest koosnev opositsioon ning Pärnu keskerakondlastest distantseerunud Koit Pikaro ja Eino-Jüri Laarmann näevad eelarves siiski kokkuhoiuvõimalusi. Kui sotside esindaja Epp Klooster tänas linnavalitsust osade nende ettepanekutega arvestamise eest ning IRLi juhtkolmik Raul Sarandi, Mart Alliku ja Ago Kalmer istungile ei tulnud, siis Koit Pikaro oli otsustanud lahingu lõpuni pidada.
Oma tasku jäi puutumata
Pikaro tegi ettepaneku loobuda volikogu liikmetele, komisjonide esimeestele ja komisjonide liikmetele osavõtu tundide eest tasu maksmisest ning vähendada volikogu esimehe ja asetäitjate töötasusid kümnendiku võrra.
Samuti soovis Pikaro linnavalitsuse liikmete palku kärpida vähemalt 12, osakondade juhtide palku keskmiselt kümne ja linnaametnike palku mitte rohkem kui kaheksa protsendi võrra. Ametnikud, kellele on 13. palk välja makstud, peaksid selle Pikaro arvates tagasi maksma.
Viimasena soovis Pikaro lõpetada linnale kuuluvate või linna osalusega äriühingute nõukogudesse kuuluvate ametnike kuutöötasude maksmine. “Linn saab selle raha äriühingust välja võtta,” selgitas ta ettepaneku seost linnaeelarvega.
Pikaro arvestuste kohaselt säästaks linnavalitsus tema ettepanekutega nõustudes üle viie miljoni krooni. Volikogu enamus Pikaro ettepanekuid ei toetanud.
IRLi liige Rain Jung ja sotsiaaldemikraat Epp Klooster tegid ettepaneku lugeda lisaeelarvet veel üks kord, et kärpeid põhjalikumalt kaaluda. Seegi ettepanek ei leidnud toetust.
Koalitsiooni ja opositsiooni vahelises võitluses jäi tähelepanuta haigla juhi Urmas Sule hoiatus, et õdede koolitamiseks ette nähtud linna toetuse vähendamine 70 000 krooni võrra võib tähendada õdede koolitamise lõppu Pärnus.