Pildigalerii: Novgorodis algas Pärnu hansapäevade peaproov

Öine Novgorod. Foto: Teet Roosaar

Ööl vastu reedet avati Venemaal Novgorodis 29. rahvusvahelised hansapäevad, Pärnu peab samasuguse ürituse korraldama järgmisel suvel.

Pärnu delegatsioon eesotsas abilinnapea Jane Metsa ja volikogu liikme Jüri Lebedeviga püüab igati naabrite kogemustest õppida. Mida eelistada, kui kaua jätkub rahval millegi vastu huvi – järgmise suurürituse korraldajaid huvitavad eeskätt vastused sadadele pisiküsimustele.

Ehe vene kultuur

Esimest korda hansaliikumise ajaloos Venemaal toimuvatele hansapäevadele on kogunenud üle 2000 delegaadi 38 linnast ja 14 riigist.

“Loodan, et need 2000 inimest sõidavad koju ja räägivad, et Venemaa on avatud maa, kuhu tasub tulla,” ütles hansapäevade avamisel osalenud Venemaa asepeaminister Aleksander Žukov.

Avapidustused olid suurejoonelised, ent läksid osaliselt aia taha. Lubatud ilutulestik algas kolmveerand tundi hiljem ja rahvas ootas öösel kella 1 ja 1.45 vahel nõutult, teadmata, mis edasi saab. Paljud lahkusid, sest öö oli jahe.

Äpardusele vaatamata on hansapäevad hästi korraldatud ja näitavad ehedat vene kultuuri. “On see naturaalne?” kõlab üks peamisi kaupmeestele esitatavaid küsimusi. Müüakse mõdu, puujuurtest voolitud nõusid ja lusikaid, hoolikalt nikerdatud käsitööesemeid jpm huvitavat, tutvustatakse Vene 13.-15. sajandi sõdalasi.

Soovijad saavad vibuga lasta või mõõgavõitlusturniiril osaleda. Pärnu võitlusklubi Turm esindaja Raivo Ird on igal pool juures ja üritab paremaid võitlejaid järgmisel suvel Pärnusse meelitada.

Rahvusvaheliste hansapäevade kaks rahvarohkeimat kohta on hansalaat ja keskaja turg. Hansalaadal tutvustavad hansalinnad ennast ja kutsuvad inimesi külla, keskaja turul müüakse ja näidatakse peamiselt käsitööd. Samuti võib näiteks koos pistrikuga ennast pildistada lasta.

Pärnakad osalevad hansalaadal ega hakanud müüdavate käsitööesemetega piiri ületamist proovima. Tartlastest on ainult osa kohal, sest osa õiendab tollis ja osa üritab hilinenult lodjaga Novgorodi jõuda.

Pärnu kõneleb arusaadavas keeles

Pärnu telk hansapäevadel on suur ja koosneb kahest osast. Ühes jagavad linna esindajad brošüüre, teises müüakse käsitööd, õpetatakse klaasist kaelaehte tegemist ja mängitakse pilli.

Pärnu torkab silma sellega, et linna tutvustav materjal on paljudes keeltes. Kui sellestki on vähe, suudavad inimesed vajaliku ära rääkida. Nii näiteks üllatas Teet Kask norralasi nende emakeelega, rääkimata sellest, et paljud venelased alustavad vestlust inglise või saksa keeles ja on rahul, kui saavad venekeelseid vastuseid.

Väga populaarsed on Punase torni vanutatud villast mütsid. Mütsiga peas tehakse pilti ja müügiedu üle ei saa samuti kurta. Punane torn on avanud õpitoa, kus igaüks saab endale klaasist kaelaehte meisterdada. Peamine tööriist on jootekolb, keelulisemaid esemeid ei tihanud ettevõtte juhatuse liige Leili Kokk üle piiri tuua.

Olavi Kõrre on kaasa võtnud seitse pilli ja mängib jõudumööda kõigiga. Mitu esinemist on Tuuli Taulil, keda saadab kitarril Merje Kägu. Rahvatansurühma Tuurit-Tuurit kuus paari jookseb mööda esinemiskohti.

Jane Mets, Jüri Lebedev ja linnavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Anneli Lepp osalevad majanduskonverentsil. Juba neljapäeval andsid nad hansakomitee koosolekul ülevaate, kuidas järgmised hansapäevad Pärnus välja hakkavad nägema.

Linnavalitsuse turundusspetsialist Katrin Jaaska on Noorte Hansal, kus räägitakse noortest ja demokraatiast. “Meie tahaksime panna noori pigem midagi tegema, anda neile Pärnust mingi kogemuse,” sooviks rahvusvaheliste hansapäevade Pärnu projektijuht Ulla Lehtsaar Noorte Hansa senist vormi muuta.

Novgorod on hansapäevadeks valmistudes palju vaeva näinud. Valminud on purskkaev eri riikide vappidega (ka Eesti oma on seal ilusasti mosaiiki laotud), korrastatud on tänavaid ja kirikuid.

Aasta pärast on kogu see rahvamass Pärnus. Siin ringi vaadates ei tundu kultuuriosakonna juhataja Jana Moosare prognoositud 100 000 Pärnu külastajat sugugi ebareaalne olevat.