Pärnus naudib rannamõnusid 10 000 inimest

Viljandi neiu Manlia (vasakul) sõitis Pärnusse, et koos sõbranna Reiliga rannas käia.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eesti rannainfot edastava veebiportaali ilm.ee teatel oli täna kella 15 ajal Pärnu rannas hinnanguliselt 10 000 suvitajat.

Rannaliste seas kohtas nii eestlasi, kui ka välismaalasi. Rannas päevitanud Viljandi neiu Manlia nentis, et Viljandis on küll päevitamis- ja ujumiskoht olemas, kuid puudub meri ja sellepärast ta tuligi Pärnu randa. 

Venemaa pealinnast Moskvast olid sõitnud Pärnusse rannamõnusid nautima samuti kaks neidu, kes sulistasid meeleldi ka promenaadi ääres olevas purskkaevus.  

Rannavalvuri Ragnar Übneri teatel möödus päev Pärnu rannas rahulikult ja tööd oli rannavalvel vähe. Peamiselt tuli tegeleda kadunud laste otsimisega. 

Rannalised lõbustasidki end, kuidas keegi oskas. Peale päevitajate oli näha nii liivalosside ehitajaid, kui palli mängijaid. 

Kuigi randa kogunes suvemõnusid nautima hinnanguliselt 10 000 inimest, ei olnud sealjuures mingit probleemi parkimiskoha leidmisega. Rannahotellist spa-hotelli Strandi poole jääval ala oli kümneid vabasid parkimiskohti. 

Kella 15 oli Pärnu rannas õhutemperatuur 27 ja merevesi 20 kraadi. UV-indeks oli 6, mida loetakse veel keskmiseks. Eestis küünib UV-indeksi maksimaalne väärtus suvise keskpäeva paiku 7,5ni.

Ilm on Pärnus tuulevaikne ja päikesepaisteline. Rannas on heisatud suplemist lubav roheline lipp.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tänavu Pärnumaal ametlikult avatud viis supluskohta: Pärnu keskrand, supelrannad Mai elurajoonis, Raekülas ja Vana-Pärnus ning Häädemeeste vallas asuv Kabli rand.

Ametlikeks supluskohtadeks loetakse randu, mis on hooldatud, varustatud riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega.

Samuti teevad kohalikud tervisekaitsetalitused kogu suplushooaja vältel neis randades suplusvee seiret.

Ametlik supelhooaeg algas Eestis 1. juunil ja kestab 31. augustini. Tervisekaitseinspektsiooni esitatud andmete järgi on Eestis tänavu avatud 52 ametlikku supluskohta.

Tagasi üles