Lepa pankrotimenetluse algatamine lükkus edasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Varem 30korruselise hoone Pärnu kesklinna ehitamisest unistanud Lepp on viimasel ajal keskendunud koostööle hiinlastega.
Varem 30korruselise hoone Pärnu kesklinna ehitamisest unistanud Lepp on viimasel ajal keskendunud koostööle hiinlastega. Foto: Henn Soodla

Pärnu maakohus otsustas ära oodata, kas ringkonnakohus jätab OÜ Lepa Kaubakeskuse pankroti jõusse ja ootab seetõttu Pärnu linnavolikogu liikme Elmar Lepa pankrotimenetluse algatamisega.

Taotluse pankrotimenetluse algatamist 19. oktoobril uuesti alustada tegi Swedbanki jurist Annemari Õunpuu. Lepp oli sellega päri.

Pank nõuab Eesti ühelt esimeselt eraettevõtjalt Elmar Lepalt kaht miljonit krooni, sest selle summa ulatuses on Lepp käendanud endale, abikaasa Virve Lepale ja poeg Tanel Lepale kuuluva OÜ Lepa Kaubakeskuse Swedbankist võetud 41 miljoni krooni suurusi laene. Nüüd on kaubakeskus pankrotis ja Swedbank asunud käendust sisse nõudma.

Kokkuleppeni ei jõutud


Septembri alguses andis kohtunik Maili Tartu kolm nädalat aega, et Lepp ja Swedbank kokkuleppe sõlmiksid. Lepp pidanuks leidma kahe miljoni kroonisele võlale tagatise ja kokku leppima maksegraafiku, mille järgi võlga tasuda.

Üks tõenäolisemaid viise tagatise leidmiseks oli kirjutada mõni Virve või Tanel Lepale kuuluv Rüütli tänava korter Elmar Lepa nimele.

Elmar Lepp ei hakanud Swedbankiga läbirääkimisi pidama ja valis venitamistaktika.

Tänasel kohtuistungil väitis Lepp taas, et ta pole kätte saanud kohtutäitur Rocki Alberti 27. veebruaril väljastatud pankrotihoiatust. Kohtuniku küsimusele, mille alusel ta ametiisiku toimingu kahtluse alla seab, vastas Lepp, et ta käis sel päeval Tallinnas ja kohtus äripartneritega.

Lepp oli valmis tooma kahe inimese allkirjaga paberi, et tõendada oma Tallinnas käimist. Kohtunik selgitas, et kohtutäituri töö kahtluse alla seadmiseks on vaja objektiivsemaid tõendeid. Swedbanki jurist lisas, et vale vandumine on kriminaalkorras karistatav.

Lepal oli juba septembri alguses võimalus esitada tõendeid, mis pankrotihoiatuse üleandmise kahtluse alla seaksid. Nüüdki saab ta kaks nädalat mõelda, millega kohtutäituri tõendi valelikkust tõendada.

Näiliselt esindas Lepp end kohtuistungil ise, kasutamata juriidilist abi. Samal ajal oli kohtunik Tartu veendunud, et Lepa taotlused on koostatud juristi abiga ja sisuliselt pole Lepa juristi istungil.

23 aastaga kogunes pool miljonit


Lepa hinnangul ulatub tema vara väärtus üle poole miljoni krooni. “Võlga pole, ainult käendus on,” sõnas ta oma vara ja täitmata kohustuste suhte iseloomustamiseks.

Septembri alguses kohtuistungil selgus, et Lepal on muidki võlgnevusi peale Swedbanki käenduse. Milliseid ja kui suures summas, keeldub Lepp ütlemast. Muid võimalikke võlausaldajaid ei avalikustanud kohtuistungil ka Tartu.

1986. aastal Pärnu rannas ettevõtlusega alustanud Lepp võttis end septembri alguses tööbüroos töötuna arvele, sest Lepa Kaubakeskuse pankrotihaldur Kalev Mägi ei leidnud talle enam kaubakeskuses tööd. Kui Leppa uskuda, on ta 23 aasta jooksul suutnud koguda natuke üle poole miljoni krooni.

Lepp peab enda suhtes pankrotimenetluse algatamise põhjuseks konkurentide alatuid mänge. Ta on valmis pikalt selgitama, mida tegid Lepa Kaubakeskuse kunagine juhataja Garri Suuk, OÜ Ardis Ehituse juhataja Indrek Rand, kaubakeskuse juurdeehituse arhitekt Reet Olev, OÜ Betoneks Ehitus, Port Arturi omanikud, Hans H. Luik ja Swedbanki töötajad tema põhjalaskmiseks, kuid ei taha kuskil tunnistada isiklikku vastutust.

Tagasi üles