Haige taksikoer ootab varjupaigas peremeest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taks-Taks püsib varjupaiga töötaja Lilian Herne süles vaid hetke, muidu ei seisa koerake pudeliski paigal.
Taks-Taks püsib varjupaiga töötaja Lilian Herne süles vaid hetke, muidu ei seisa koerake pudeliski paigal. Foto: Urmas Luik

Pärnu kodutute loomade varjupaigas ootab sõpra tore taksikoer, kes põeb rasket haigust ja on oletatavasti suurte ravikulude tõttu tänavale jäetud.


Elavaloomuline koer, kelle varjupaiga naised on ristinud Taks-Taksiks, toodi varjupaika septembris kärnase ja armetuna. Koer näeb välja nagu taks ikka, kuid spetsialistid oskavad tähele panna looma tavapäratut liikumist, kumerust seljal ning käppade ebakorrektset asendit. Koerapoissi vaevavad tugev hambakivi ja raske, kuid ravile alluv nahahaigus.



Odava koera ostu riskid


Varjupaiga juhataja Birjo Piiroja selgitas, et tihti otsustavad inimesed muretseda meelepärast tõugu, kuid tõutunnistuseta ja seetõttu tavalisest märkimisväärselt odavama koera. Paraku jäetakse tähelepanuta riskid, mis niisuguse ostuga kaasnevad. Tõutunnistusega koera esivanematele on üldjuhul tehtud terviseuuringud ning kasvatajate eetikakoodeks ei luba haigeid loomi paaritada. Mõnele koerakasvatajale on aga esmajärguline üksnes kutsikate eest saadav tasu.



Heausklikud kutsikasoetajad ei oska arvestada asjaoluga, et teadmata esivanematega koeral on tunduvalt suurem risk haigestuda pärilikesse haigustesse. Samuti võivad sellise kutsika hilisemad ravikulud tähendada märksa kopsakamaid väljaminekuid, kui on tõudokumentidega neljajalgse hind.



"Kuna taksipoissi pole omanikud otsinud ning loom on kiibistamata, on meil alust arvata, et tegemist võib olla analoogse juhtumiga, kus looma ravimine on osutunud üle jõu käivaks ja koer on tõstetud tänavale," avaldas Piiroja arvamust. "Loomulikult ei saa me kindlad olla enne, kui saame tõestusmaterjali või omanik ise välja ilmub."



Kes Pärnu kodanikest tunneb oma koera ära või on märganud, et naabril on isane taks kaduma jäänud, võib helistada numbril 524 6705 või meilida parnu@varjupaik.ee.



Taks-Taks otsib kodu


Praegu paraneb taksike jõudsasti, regulaarse nahahoolduse ja toidulisandite abil peaks probleemist võitu saama. Veterinaari kinnitusel on haigust võimalik tulevikus kontrolli all hoida.



Taks-Taks vajab igapäevast kreemitamist, ülepäeviti vannitamist ja pidevat hoolt. Kui looma omanik välja ei ilmu, oodatakse head inimest, kes võtaks koera kas ajutiselt või päriseks oma hoole alla, sest varjupaiga kolmel töötajal ei jagu ülejäänud 30 koera ja 50 kassi kõrvalt taksile küllaldaselt tähelepanu.



Olenemata nahahaigusest, on taks äärmiselt lõbus sell, väga tugeva jahiinstinktiga, äärmiselt sotsiaalne ja inimese lähedust otsiv. Hoiu- või päriskodu pakkuvas peres ei tohiks olla kassi ega teist isast koera.



Peale taksi ootab peremeest puhtatõuline emane spanjel, kes on ilmselt hästi toidetud kodukoer, kuid umbes 15 aastat vana, kurt ja kasvajaid täis kõrvadega.



Piiroja jutu järgi on praegu varasematest aastatest tunduvalt rohkem pöördutud varjupaiga poole sooviga oma koer ära anda.



"Helistatakse ja räägitakse, et elu on muutunud, kolitakse oma suurest majast ära väikesesse korterisse või üüripinnale ja koerale pole enam kohta," tõdes Piiroja. "Sellisel juhul palume inimesel endal oma sõbrale uus kodu leida kas tuttavate või lehekuulutuse kaudu, sest meie varjupaik on mõeldud siiski kodutute koerte aitamiseks."

Märksõnad

Tagasi üles