Pärnumaal leiti taas haruldane kährikseen

Seeneline leidis Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu männimetsas Eestis üliharuldase kährikseene. Foto: Erakogu

Pärnumaal leiti nädalala jooksul juba teine Eestis haruldane ja looduskaitse all olev kährikseen.

Tahkuranna valla elanik Sigrid leidis eile haruldase seene kodu lähedalt mereäärsest Reiu männimetsast. „Seen oli inimese peast natuke suurem ja kõva ning kasvas männijuure peal,“ kirjeldas seeneline oma leidu.

Et naine oli haruldasest kährikseenest sama päeva ajalehest lugenud, tundis ta harvaesineva metsaanni, mida Vikipeedia andmetel on Eestis leitud vaid üheteistkümnes kohas, ära ja korvi seda ei pannud.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna doktor Irja Saar ütles, et nii Tahkuranna vallast kui eelmise nädala lõpus Varbla vallast, samuti mujalt Pärnumaalt, pole varem kährikseent leitud. Senised seene leiukohad on olnud Põlva-, Võru- ja Saaremaal ning Lahemaal.

Saar märkis, et haruldaste seente leidmisel tuleks sellest teada anda Tartu ülikooli, Eesti maaülikoli või Eesti loodusmuuseumi mükoloogidele, kelle abiga kantakse leiud Eesti elurikkuse andmebaasi.

Kährikseen on olemuselt puiduparasiit, mis mädandab puitu. Seeneliik on looduskaitse all, mistõttu selle korjamine ja vigastamine on keelatud. Kährikseeni on maailmas vähemalt seitse liiki, aga Eestis kasvab neist ainult üks.

Kährikseene viljakehad kasvavad mitme nädala jooksul suvel ja sügisel vanade mändide all või lausa tüve alusel, põhjustades puul pruunmädanikku. Viljakeha on peaaegu kerajas ja meenutab pisut lillkapsast.

Seeneraamatu järgi on kährikseen väga hea, kolme tärniga söögiseen. Seenest valmistatakse suppi, teda praetatakse ja kuivatatakse. Kuid söödav on ta üksnes noorena, sest vanad viljakehad, mis on pruunikaks tõmbunud, muutuvad väga vintskeks.

Kährikseen sisaldab tema järgi nimetatud sparassooli, mis takistab hallitusseente arengut, ja bioaktiivseid aineid, mis reguleerivad immuunsüsteemi, toimides kasvajate vastu, ja on antibakteriaalsete omadustega.