Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marutaudivastane vaktsiin.
Marutaudivastane vaktsiin. Foto: Elmo Riig / Sakala

Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäeval sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimist tehakse 20–40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse seekord Lõuna- ja Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ja pärast Venemaa-poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse piki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukite abil. Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ja veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, naha puhul ka seebiga ja pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ja järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.

Senine vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ja kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20–50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 28. septembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles