Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2437903t1ha0e7.jpg)
Keskööst arvates kolme-nelja tunni jooksul helistavad Pärnu politseiosakonna korrapidaja numbril sagedamini suvepealinna melust häiritud, kellelt on unerahu viinud tänaval autost kostev tümps või kilked paneelmaja kõrvalkorteris.
Ainuüksi viimasel nädalavahetusel registreeris Pärnu politseiosakonna korrapidaja 16 teadet, mille sisuks lärm või rahu rikkumine. Neist pooltel juhtudel andis numbri 110 valimiseks helistajale põhjust lärmav seltskond ja neljal juhul liiga vali muusika.
“Pahandusi ei järgne, kui need, kes tulevad Pärnusse pidutsema, arvestavad teistega,” lausub Lääne politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna ülemkomissar Sander Peremees. “Meie hulgas on neid, kes käivad vahetustega tööl, on väikeste lastega kodus, nii et väga ülemeelikuks ei tasu minna, tuleb hoida vaikust, korda ja puhtust.”
Soovid põrkes
Ülemkomissar Peremees jagab suvepealinna sõitnud kaheks. Esiteks nimetab ta neid, kes tulevad Pärnusse puhkama ja soovivad siit leida vaikust ja rahu.
Teiseks neid, kes viis päeva nädalas rabavad tööd ja nädalavahetuseks, reedest pühapäevani, sõidavad Pärnusse pidutsema. Sellised seltskonnad valivad enamasti tegevusrohke puhkuse veetmise vormi: tarvitavad alkoholi, tunnevad ennast vabalt, käivad ööklubides, kuulavad valju muusikat, ilmutavad ülemeelikust.
Kolmanda rühma moodustavad kohalikud elanikud.
“Enamasti põrkuvad omavahel kahe kategooria huvid: need, kes tahavad vaikust ja rahu, ja need, kes soovivad pidu panna,” tõdeb Peremees.
Kellele uni, kellele pidu, kerkib teemaks omaette ja paisub arutledes nagu saiataigen üle kausiserva. Politseinikud ei lahenda iga lärmiväljakutset kirvemeetodil: nii kui kaebus tuleb, kohe ka karistus. Väärteomenetlust võib alustada karistusseadustiku paragrahvi 262 järgi ja kirjutada rahurikkujale kuni 6000kroonine trahvikviitung.
“Suhtume igasse situatsiooni või teatesse erinevalt, vaatame selle lahendamisel konkreetset väljakutset, mis on selle põhjus,” selgitab ülemkomissar.
Põhimõtteliselt piirdub väljakutse esimene lahendamine kohapeal politseinike märkusega, et autos tuleb tümps maha keerata või korteris arvestada naabrite uneajaga.
Öölärmi väljakutseid piirkonniti piiritledes ulatuvad need Pärnust ja Häädemeestest kaugemale piki Liivi lahe rannikut, kus on mitu seltskondi kokkutoovat telkimisala. Ühes telgis tahetakse näiteks uinumise eel merekohinat kuulata, teises valju jutu saatel õlut juua ja ongi huvide vastuolu käes.
Pahurad külastajad
Ranna piirkonna lärmaka ööelu pärast on paikkonna majutusasutuste omanikud ärevil ja peavad rahustama unetusest pahuraid kliente, kes ei saa aru, kuidas on võimalik, et pidu pannakse hommikuni.
“Oleme kohe kuursaali taga ja ööklubi on kõrval, kui kuursaal lõpetab kell kaks, siis Tallinn alles kella viie paiku,” räägib villa Johanna perenaine Lii Rebbas. “Mullu läks kaks tuba sakslasi minema, nad olid häiritud sellest, et ei saa magada, kuigi aknad olid kinni.”
Tänavu on Rebbase jutu järgi nii, et ühel Eestis tuntud külastajal viskas öörahu häirimine - lõbustusasutuste ja mööda Suvituse tänavat öösel valju tümpsu saatel sõitvate autode saalimine - nii ära, et ta põrutas otse linnapea kabinetti küsima, mis toimub, ja kirjutas avalduse politseiprefektile.
“Vaja on, et igasugune muusika oleks kindla detsibelli järgi ja kindla kellaajani ja siis pärast seda on vaikus,” arutleb Rebbas. “Tarvis on, et Pärnu linn hakkaks mõtlema veidikenegi, praegu on Tammsaare puiestee ja teiste lähitänavate elanikud öisest lärmist häiritud. Kui on teada, et pidu kestab südaööni ja siis on muusika vait, võin öelda seda ka villa külastajatele. Siis on puhkajal turvaline tunne.”
Rannahotelli juhataja Arne Kalbus ohkab, meenutades külastajate pretensioonide hulka, mis järgnes Sky Plusi peole.
“Äri tegemise printsiip on selline, et ühtegi bisnist ei tohi teha teise arvel,” sõnab Kalbus ja tõstatab küsimuse, kas Pärnu linnale oli üldse vaja sellist üritust nagu Sky Plusi päev, millest saarlased loobusid. Ehk selgemalt: kas sellist läbu on vaja Eesti ühes ilusamas rannas?
Kalbus lisab sedagi, et Rannahotell pidi täiendavalt kulutama raha oma territooriumi peojärgsele koristamisele, sest sinna oli visatud kõike, mis käest pudenes või taaraks muutus ning põõsastik sobis teadagi veel milleks.
Villa Katariina juhataja Indrek Jalakas ütleb, et tänavu häirib neid kõige rohkem lällamine pärast kella 24, kui inimeste hordid liiguvad mööda Mere puiesteed ja Suvituse tänavat.
“Meie majal on üsna hea heliisolatsioon,” mainib Jalakas. “Meie kandis on aasta-aastalt läinud olukord paremaks ja nüüd liigub rahvas rohkem rannapromenaadi peal, ranna süda on nihkunud sinna.”
Ideaalne suvepealinn
Ülemkomissar Peremees arvab, et Pärnu linna elanik on tolerantne ja mõistab, mida tähendab olla suvepealinn sisuliselt nii lärmi kui melu poolest. Aga kaebusi politseile on põhjustanud isegi suveavamise ilutulestik, sest on neid, keda häirib rakettide taevasse laskmisel paugutamine ja sellega kaasnev autode signalisatsioonide töölehakkamine.
“Pole oluline, kas lärm tuleb telkimisalalt, korterist, autost või ööklubist, talvisel ajal on lärmist põhjustatud väljakutseid Pärnus vähe, kuid suvel on neid pool või isegi rohkem väljakutsete arvust,” väidab Peremees.
Milline on ideaalne suvepealinn politsei vaatevinklist, selle kohta on ülemkomissaril vastus nagu varnast võtta.
“Ideaalne suvepealinn Pärnu on selline, et kui inimesed oma puhkust planeerivad, siis nad teavad, mida soovivad: kui tahavad vaikust ja rahu, broneerivad nad sellise hotelli, mis ei asu ranna mürarikkas piirkonnas, ja et need, kes tulevad siia pidutsema, arvestaksid teistega. Nii et Pärnu peaks olema mõnus suvepealinn, mis ei tohi muutuda läbulinnaks, ja siin peaks olema kohta kõigile ühe või teise poole õigusi riivamata,” teeb Peremees omapoolse kokkuvõtte.
