Nelja maakonna ühiselt algatatud tuuleenergeetika teemaplaneering jõuab peagi esimestele avalikele aruteludele ja lähiaastal selgub, kuhu tuulepargid Pärnumaal sobiksid.
Lääne-Eestis otsitakse tuulikuile asukohti
Pärnu maavanem algatas kehtivat maakonnaplaneeringut täpsustava tuuleenergeetika teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise mullu septembris.
Et teemaplaneeringuid koostatakse Saare maavalitsuse eestvõttel Hiiu, Lääne ja Pärnu maavalitsusega ühiselt, valiti riigihanke tulemusena ühine planeeringu koostajagi.
Saare maavanem Toomas Kasemaa ja hanke võitnud OÜ Hendrikson & Ko juhatuse liige Kuido Kartau kirjutasid lepingule alla tänavu veebruaris.
Läinud nädala neljapäeval ja reedel toimusid kõigis neljas maakonnas esimesed asjast huvitatute ehk ministeeriumide, ametite, looduskaitsjate ja energiaettevõtete liitude töökoosolekud. Arutati tuulikuparkide asukohavaliku põhimõtteid ning muid olulisi teemasid, mis peavad selgeks saama veel enne avalikke arutelusid, mis on juba avatud kõigile huvilistele.
Avalikud arutelud toimuvad märtsi lõpus kõigis nimetatud neljas maakonnas.
Pärnu maakonnas tutvustatakse teemaplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõjude hindamise programmi 30. märtsil kell 11 Pärnu maavalitsuse teise korruse saalis ja kell 15 Häädemeeste seltsimajas. Läänemaal algavad avalikud arutelud 31. märtsil kell 11 Haapsalus Lääne maavalitsuses ja kell 15 Noarootsi vallamajas.
Planeeringu materjalidega on võimalik pidevalt tutvuda veebiküljel
.
Planeeringu eesmärk on tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja tuulikute rajamiseks sobivate maa-alade, elektri põhivõrgu ning jaotusvõrgu ülekandeliinide asukoha põhimõtteline valik.
Kartau rõhutas, et selle planeeringuga ei vaadata tuulikute täpseid asukohti kinnistute kaupa, vaid valitakse välja alad, kus tuuleenergia tootmine on üldse võimalik.
Teemaplaneeringud on omakorda aluseks omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele, et tuuleparke rajada.
Kartau näitas visandatud kaarti, millele olid märgitud teadaolevad tuuleparke välistavad kitsendused, mis seotud infrastruktuuri ja veekogude kaitsevööndite, looduskaitse või elamualadele vajaliku puhvertsooniga.
“Me oleme võtnud praegu elamualade puhvertsooniks 500 meetrit ja öelnud, et see on umbes see vahemaa, kus tavaliste tingimuste puhul on tagatud müra lubatud 40 detsibelli piires. Aluseks on 40 detsibelli, mitte 500 meetrit,” selgitas Kartau.
Kartau rõhutas, et kõnealune tsoneering on väga algne. Seetõttu on oodatud omavalitsuste täpsustused objektide või põhjuste kohta, mis välistavad tuulikute rajamise.
Terviseameti Lääne talituse esindaja Reelika Tammai märkis, et tähtis ei ole ainult müra, varjutus võib elamutele veel rohkem mõju avaldada. Ta lisas, et mõningatel juhtudel ulatuvad mõjud paari kilomeetri kaugusele.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Agu Leivits lausus, et maailmas on tehtud tuulikute ja liikide rände kohta palju uuringuid ja analüüse. Kuigi planeeringu koostamise aeg on lühike ja ressursid piiratud, tuleks kaasata ülikoolide teadlasi ja muid teadjaid inimesi, et sellealane teave jõuaks sinna juurde.
Koosolekul kostis arvamusi, et muu hulgas tuleks arvestada visuaalse reostusega.
Häädemeeste vallavanem Urmas Aava nentis, et kui tuulikute ala tuleb Via Baltica lähedusse, peab analüüsima maantee ja tuulikute müra koos.
Esimesel kohtumisel rõhutati sedagi, et lihtne on maakonnakaart üleni punaseks värvida ja leida kõikvõimalikke põhjusi, miks tuulikuid ühte või teise kohta ei saa rajada. Kuid lähtuda tuleb ikka sellest eesmärgist, et arvukaile välistavaile tegureile vaatamata tuuleenergia tootmiseks vajalikud kohad leitaks.
Energiaettevõtete esindajad soovisid, et nendegi arendusplaanidega arvestataks.
“Mina olen tuuleusku küll. Et me ei teeks piirangute planeeringut, vaid võimaluste planeeringut. Ja mida rohkem on kaasatuid, seda vähem on hiljem vastalisi,” mainis Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi.
Teemaplaneering on kavas vastu võtta hiljemalt 1. veebruaril 2011 ning kehtestada 1. jaanuariks 2012.