Keskkonnainspektsioon otsib piraka haugi püüdjat

Pärnu kesklinna silla juures piraka havi välja tõmmanud kalamees poseeris oma saagiga uhkelt jõe ääres viibinud pildistajatele. Foto: Ave Höövel

Keskkonnainspektsioon alustas Pärnu Postimehe internetiväljaandes avaldatud kalapüügiuudise järel väärteomenetluse, tegemaks kindlaks, kes tõmbas laupäeval Pärnu jõest keeluajal kahvaga välja piraka haugi ja mis kalast edasi sai.

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik Enn Keeman ütles, et siseveekogudel on 15. märtsist 10. maini jäävabast veest haugipüüdmise keeluaeg ja laupäeval kala välja püüdnud mees, keda ei ole veel tuvastatud, on seda ilmselt rikkunud.

Keeman märkis, et kui avaldatud info vastab tõele, on haugipüüdja kasutanud kalastamiseks lubamatut püügivahendit – kahva on haugipüügil keelatud kasutada. Selle võib appi võtta vaid abivahendina õnge otsa jäänud kala veest väljavõtmisel.

Keemani sõnade kohaselt võib inspektsioon ebaseadusliku havipüügi eest teha 180 - 18 000 krooni suuruse trahvi.

Keskkonnainspektor palus teadjatel haugipüüdja tuvastamiseks keskkonnainspektsiooniga ühendust võtta.

Keemani sõnutsi on keskkonnainspektorid teinud viimaste nädalate jooksul haugipüüdjatele Pärnumaal kolm trahvi ja avastanud jõgedest mitu ebaseaduslikku võrku.

Eelmisel nädalavahetusel said karistada kaks merelt haugidega naasnud kutselist kalurit.

Möödunud nädalavahetusel tabasid kontrollijad Paatsalus ahingu ja võrguga püüdnud mehed.

Reedel saadi Ura jõest kätte võrk, milles oli viis haugi. Võrgu omanikku inspektorid ei tabanud.

Nädalavahetusel avastati haugipüüdmise võrk Kütiojast. Selle läheduses nägid keskkonnainspektorid üht meest, kes võrku enda omaks siiski ei tunnistanud.

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektori jutu järgi on haugipüügi rikkumisi tõenäoliselt rohkemgi, sest jõeääred on landiga varustatud spinninguga püüdjaid täis.

„Kui nende käest küsida, mida nad teevad, siis vastatakse, et loovad niisama,“ seletas Keeman. „Ei saa ju igaühe juurde tunnimeest panna, kes vaatab, kas kala lastakse vette tagasi või mitte.“

Haugipüügi keeluaeg kestab siseveekogudel 15. märtsist 10. maini, kui havi ei tohi püüda jäävabast veest.

Merel on haugipüügikeeld 1. märtsist 30. aprillini. Peipsi järvel ei tohi jäävabas vees haugi püüda 15. aprillist 15. maini. Võrtsjärvel on havipüügi keeluaeg jäävabast veest 15. aprillist 30. aprillini.