Mälestatakse Vabadussõjas langenuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Vababadussõjas võidelnute mälestustseremoonia Alevi kalmistul. Arhiivifoto.
Vababadussõjas võidelnute mälestustseremoonia Alevi kalmistul. Arhiivifoto. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Reedel, 3. jaanuaril mälestatakse Pärnus Alevi kalmistul vabadussõjas langenute ausamba juures toimuval tseremoonial Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Kell 10.30 algab Alevi kalmistul vabadussõjas langenute ausamba juures tseremoonia, millega meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu vabadussõjas.

Vabadussõjas langenute ausamba jalamile asetavad pärja maavalitsuse esindaja, linnavolikogu esimees Krista Nõmm ja abilinnapea Romek Kosenkranius ning Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Lääne kaitseringkonna esindajad.

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, 3. jaanuari, on riigikogu kuulutanud lipupäevaks.

Tagasi üles