Moonika Ani: Ühtlustub kaitsealuste puude ja rändrahnude nimekiri

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialist Moonika Ani. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Vahetult enne jaani, 21. juunil kogunevad kell 16 Pärnus keskkonnaameti Rohelise tänava majas need, kes soovivad kaasa rääkida kaitsealuste üksikobjektide ehk puude, kivide ja rändrahnude nimede korrastamises ja nende piiranguvööndi ulatuse määramises.

Kaitsealuste üksikobjektide tegeliku olukorra väljaselgitamine algas keskkonnaministeeriumi ärgitusel ja on olnud menetluses ligi neli aastat. Tühistamata määruste järgi on kaitse all näiteks sõjaeelsest ajast puid, mis nüüdseks kuivanud.

Pärnumaal on keskkonnaregistrisse kantud 80 kaitse alla võetud looduse üksikobjekti.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialist Moonika Ani, keda eelkõige peaks huvitama eelolev avalik arutelu kaitsealuste üksikobjektide ja nende piiranguvööndite üle?

Kutsed on saadetud omavalitsuste esindajatele ja maaomanikele, kelle maale puu või kivi või vastavalt selle piiranguvöönd jääb. Avalikule arutelule on oodatud kõik, kes on teemast huvitatud või tunnevad ennast kuidagi ametialaselt, erialaselt või muul moel seotud olevat.

Kuigi Pärnu elab rahvusvaheliste hansapäevade rütmis ja tähelepanu on suunatud pigem muule kui looduskaitsele, loodame, et asjast huvitatud inimestel on mahti kaasa rääkida.

Missugused ettepanekud on keskkonnaametile tehtud?

Ma ei saa öelda, et ettepanekuid oleks tehtud väga palju, meile on helistatud ja e-kirju saadetud ja teada antud, et mõnigi objekt paikneb teises kohas, kui on kirjas keskkonnaregistris.

Näiteks Arumetsa rändrahn ehk Siigla Suurkivi Häädemeeste vallas on objekt, mille asukohta on tarvis täpsustada, kivi on heas seisus ja keskkonnaregistrist selle objekti arvelt mahavõtmise vajadus puudub.

Samuti on Kivimurru rändrahnuga Vändra vallas, objekt on olemas ja heas seisus, ent registris on selle asukoht vale.

Tehtud on ettepanek võtta Häädemeeste vallas kaitse alla luteri kirikumõisa pargi tamm ning Pärnu linnas kask Esplanaadi tänaval. Need puud ehk ametlikus keeles objektid on kohalikul tasandil tähtsamad kui riiklikul.

Üldjuhul tahavad inimesed silmast silma suhelda, küsida, arutada, ekspertide arvamust kuulda. Avalikul arutelul on selleks kõigeks võimalus. Ettepanekud, mõtted üksikobjektidega seoses on oodatud nädalapäevad pärast arutelu, kõik huvilised saavad teha avalikul arutelul saadud lisainfole tuginedes ettepanekuid 28. juunini.

Öeldakse, et heal lapsel mitu nime. Heade laste hulka võib arvata rändrahnud, millel rahvasuus kolm-neli nime. Kas teete registrisse korrektiive?

Oleme küsinud ja küsime tuleval esmaspäeval avalikul arutelul, missugune nimedest on enim kasutusel. Veel pole nimede suhtes muudatusettepanekuid tehtud. Loodame, et neid tehakse avaliku arutelu käigus või selle järel. Näiteks Varbla vallas on Suur rändrahn ehk Nõmme küla rändrahn ehk Tõlluse kivi. Soovime, et sellistel mitme nimega objektidel oleks tulevikus registris kasutusel üks ametlik nimi.

Kes on olnud hakkajamad ettepanekute tegijad?

Rohkem ettepanekuid on tulnud piirkondadest, kus on väga aktiivsed koduloouurijad, näiteks Häädemeeste ja Vändra vallast. Koha- ja koduloouurijad on ülimalt tänuväärsed koostööpartnerid, kes teavad kohalikke objekte, nende täpseid asukohti ja nendega seotud legende.

Maaomanikud on teinud ettepanekuid otseselt oma maal paiknevate objektide suhtes. Ootame ja loodame, et olenemata kiirest jaanipäevaeelsest ajast, leiavad asjahuvilised aega keskkonnaametisse avalikule arutelule tulla. Tänan kõiki, kes on võtnud vaevaks üksikobjektide teemal kaasa mõelda ja ettepanekuid-arvamusi meile edastanud.