/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/08/31/425110t1h3ee3.jpg)
Maaülikoolil kui omanikul on põhjust rõõmustada, sest Piistaoja külas avati lõikuskuu lõpus noorkarjalaut, mis tänavu on ainus Pärnu maakonnas valminud loomakasvatushoone.
Uusi lautu kergitavad suurelt ettevõtjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Väga suur kübaratrikk on hakata kahe-kolmekroonise piimahinna juures uut lauta ehitama,” nentis keegi pidulikku lindilõikamist jälgijaist.
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats, õppeasutuse haldusdirektor Kalju Koha ja peatöövõtja, AS VMT Ehituse projektijuht Jaan Tasane surusid käärid rohurohelisse kilepaela, misjärel vabanes tee loomadest veel täitumata 20 miljoni kroonise maksumusega uuslauda uudistajatele.
OÜ Piistaoja Katsetalu on saanud Madis Padari juhtimisel külaservas valmis laudakompleksi, mille esimene osa ehk lüpsilaut oli viis aastat tagasi Pärnumaal esimene Eesti taasiseseisvumise järel valminud suurfarm.
Vahepealse ajaga on teisedki suurtootjad ehitanud kas päris uusi või ümber teinud vanu lautu, et vähendada tootmis- ja tööjõukulu ning täita loomakasvatuses karmistunud nõudeid.
Terviklik lähenemine
Vabapidamisega külmlautade ehitamine on kallis, kuid konkurentsis püsimiseks möödapääsmatu ettevõtmine. Terviklähenemine piimatootmisele eeldab, et lüpsilauda juurde kerkivad vasika- ja noorkarjalut, silo- ja söödahoidla, sõnnikumahutid ja ümbrus on asfalditud selliselt, et seal kannatab kingadegagi käia.
Tõuaretuse ühe kantsi Piistaoja katsetalu esimese, 380kohalise suurlauda maksumus oli 22,2 miljonit krooni. Äsja avatud noorkarjalauda ning silohoidla ehitamisele ja ümbruse korrastamisele kulus peaaegu niisama palju raha, mis pangalaenuna tuleb piimatoodanguga tasa teenida.
“Põhimõtteliselt saadi aru, et veis ei vaja sooja ruumi, suuretoodanguliste lehmade probleem on, kuidas kehasoojusest vabaneda,” rääkis loomakasvatusteadlane Olev Saveli.
Professor Saveli meenutas, kuidas ta 1990. aastal käis Ameerikas vabapidamisega külmlautades. Ja kui Eesti põllumehed said juba avaramalt maailmas ringi vaadata, usaldati meilgi niisuguseid lautu ehitama hakata vastukaaluks nõukogudeaegsele tõekspidamisele, et loomad tuleb talvel hoida soojustatud ruumides.
“Maakohas on probleem, kuidas leida töötahtelisi inimesi lauta, sellepärast tuleb minna piimatootmises lihtsuse suunas ja mu hing on rahul, et vabapidamine tuli Eestisse,” mainis Saveli.
Vabapidamisega külmlautu hakati Eestis ehitama 2002. aastast, esimene avati Tormas. Saveli sõnutsi peaks 60 protsenti kariloomadest olema juba kas uusehitatud või rekonstrueeritud lautades ja see on tohutu edasiminek nagu miksersöötminegi.
“Pidamistingimused, söötmine ja aretus on aidanud suurendada keskmist toodangut aasta-aastalt, Piistaojal on see juba üle 10 000 kilo lehma kohta. Ja meil on siin käimas paar söötmiskatset,” selgitas Saveli.
Täienenud kogemused
OÜ Piistaoja Katsetalu juhataja Madis Padari ütles, et 360pealist karja tahab osaühing 420ni suurendada, laudakompleksi juurde on vaja ehitada veel silohoidlaid ja söödahoidla. Vabapidamisega külmlautade ehitajate kogemused täienevad iga rajatisega. Tellijadki vahetavad omavahel kogemusi ja teavad nõudlikud olla. Näiteks on vast valminud laudas sõnnikukäigus kummimatid.
Piistaoja laudakompleksi lõpuniehitajal Viljandi firmal AS VMT Ehitus valmivad projektijuhi jutu järgi sel aastal laudad Läänemaal ja Virumaal.
Viimase viie aastaga on uuslautu ehitanud suurtootjatest Kaisma, Vändra, Selja ja Surju Osaühing. Aga piimakarja kasvatavad tootmistaludki on arengus edasi läinud, vabapidamisega külmlaudad on näiteks Varbla vallas Aasa talul, Koonga vallas Mätiku talul ja maakonna esimene robotlüpsilaut töötab Are vallas Uida talus.
Suurtootjatest on OÜ Weissil käsil Saarde vallas Metsa farmi ümberehitus lõaspidamise laudast vabapidamislaudaks, sinna tuleb 424 loomakohta. Osaühingu tegevjuht Kalmer Metsaoru mainis, et käsil on detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine, et ehitada Tali külla 2014. aastaks ja Uulu aleviku lähedale 2015. aastaks lüpsikarjale nüüdisaegsed suurlaudad.
Pärnumaa suurima laudakompleksi ehitamist on alustanud OÜ Halinga. Langerma külas kerkib 2000kohaline Piimajõe farm, mille ehitusmaksumuseks kujuneb 110 miljonit krooni. Osaühingu juhataja Raul Peetson rääkis, et ehitamine toimub etapiti ja kompleksi tulevad enesestmõistetavalt silo- ja sõnnikuhoidla, asfalditud ümbrus.
“Piimajõe farmikompleksi valmimise järel koondame lüpsilehmad sinna, praegu on need kuues laudas laiali,” mainis Peetson.
Euroopa Liidu suuniste järgi peavad kariloomad olema laudas vabapidamisel 2012. aasta alguseks ja keegi ei küsi, millise hinnaga Eesti piimakarjakasvatajad seda nõuet järgivad.
Kõnekas oli avamisel ütlus selle kohta, et mullu andis neid rahastanud pank riigis laenu vaid kahele põllumajandusettevõttele ja üks neist oligi OÜ Piistaoja Katsetalu.
Uued karjalaudad Pärnumaal
2005 OÜ Piistaoja Katsetalu, juhataja Madis Padari.
Piistaoja külas valmis taasiseseisvumisajal Pärnumaa esimene suurfarm, 380kohaline vabapidamisega lüpsilaut ja vasikalaut maksumusega 22,2 miljonit krooni.
Keskmine piimatoodang aastas lehma kohta oli üle 9000 kilo.
2006 OÜ Kaisma, juhataja Ingrid Sillaste.
Kärdi suurfarm ehitati ümber vabapidamisega külmlaudaks, maksumus ligemale 9 miljonit krooni. Ligi 400pealise karja aastatoodang oli üle 5500 kilo lehma kohta.
2006-2007 OÜ Vändra, juhataja Ilmar Teevet.
Sõõrike laudakompleks avati 2007. aasta septembris, maksumus 60 miljonit krooni, sealhulgas lehma- ja vasikalaudad, silo- ja jõusöödahoidlad, sõnnikumahutid. 1220pealise lüpsikarja keskmine toodang oli 7000 kilo piima lehma kohta.
2008 OÜ Selja, juhataja Ahti Kukk.
Muraka külas valmis vabapidamisega külmlaut 504 lehmale. Kompleksi maksumus oli ligi 37 miljonit krooni ja Pärnumaa esimene söödamikser-traktor maksis umbes 2 miljonit krooni.
Tänavu valmis Murakal farmi kaks silohoidlat ja osaühing rekonstrueerib vasikalauta.
Keskmine aastatoodang lehma kohta oli üle 9000 kilo.
2008 OÜ Surju PM, juhataja Hannes Isand.
Surju külas valminud lauda maksumus kahe silohoidla ja lägamahutiga oli 35 miljonit krooni. 500pealise lüpsikarja keskmine aastatoodang oli 7500 kilo piima lehma kohta.
2010 OÜ Piistaoja Katsetalu, juhataja Madis Padari.
28. augustil avati Eesti maaülikooli omandis Piistaoja katsetalus viis aastat tagasi ehitatud suurfarmi osana noorkarjalaut. Maksumus ümbruse asfaltimise ja silohoidlaga oli ligikaudu 20 miljonit krooni. Keskmine aastatoodang lehma kohta üle 10 300 kilo.
Andmed: Pärnu Postimees