Väsimus võib viidata südamehädale

Viikingis südameprobleemidega inimesi aitava Maie Kapaku sõnutsi on ülioluline, et inimene end aktiivselt liigutaks ja ohumärkide korral arsti jutule läheks. Foto: Urmas Luik

Käimasoleva südamenädala puhul tasub uurida, kuidas oma mootori esimesi kulumismärke ära tunda. Näiteks tihti kimbutava seletamatu väsimuse korral tasub kahtlustada südamehaigust.

Liialt sageli on kuulda, kuidas mõnel keskea lävele jõudnud pealtnäha tervel inimesel süda streikida otsustas ja ta jalapealt kukkus. Pärnu taastusravikeskuse Viiking südamearst Maie Kapak osutas, millised märgid algavatele südamehädadele viitavad.

Seletamatu väsimus

“40aastastel meestel on pinget palju ja alatasa stress kallal,” tõdes arst. “Nad ei tee välja, kui kuskil miskit häirivat tunnevad. Oleks hea, kui nad arsti juurde läheks, aga enamasti eiratakse ohumärke.”

Esimene, mida tasub tähele panna, on esmapilgul seletamatu põhjusega väsimustunne. “Inimene on nii väsinud, et mitte midagi ei jõua teha. Lihtsalt ei jõua,” kirjeldas Kapak. “Inimene võibki tunda ainult väsimust ja miski muu ei viita südameprobleemile.”

Eriti ohtlik, kui säärane üldine jõuetus, aga ka õhupuudus tekib pärast mõõdukat füüsilist koormust.

Paraku tunneb tavaline eestlane tõrget minna pere- või südamearsti vastuvõtule pelgalt jutuga, et on väsinud: see pole justkui tõsiselt võetav mure ja arst naerab kindlasti välja. “Aga peab minema,” rõhutas Kapak. “Kas või oma südamerahu tagasisaamiseks.”

Teine ohumärk on südame puperdamine, näiteks trepist üles minnes. Süda ei saa oma tööks vajalikku hapnikku kätte.

Põhjused, miks süda tõrkuma hakkab, on näiteks stress, kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, ülekaal ning suitsetamine. Samuti tasub jälgida oma pulssi. Normaalne pulss on rahuolekus 60–80 lööki minutis.

Samuti võivad südamele liiga teha põletikud. “On oluline, et kõik põletikukolded tuleb organismist likvideerida. Terved peavad olema hambad, kurgumandlid ja mujalgi ei tohi olla põletikku,” toonitas Kapak.

Pea kõik inimesed on mõnikord tundnud pisteid rinnas vasakul pool või südame puperdamist. Enamasti lähevad need ise üle. Nimetatud märke ei tohi aga tähelepanuta jätta, kui need tekivad koormuse järel.

Valutorked ei pruugi tingimata olla südamehädast tingitud, aga kui pärast mõõdukat koormust tekib vasakul pool rinnus surumis- või pigistamistunne ja õhupuudus ning nitroglütseriinitablett teeb olukorra kergemaks, on suure tõenäosusega tegu südameprobleemiga.

Kui aga stressiolukorras hakkab südame piirkonnas pistma, tuleb rahulikult maha istuda ja võtta palderjanitablett.

Murest süda haigeks

Rahvasuus räägitakse, et muretsemine teeb südame haigeks. Kas see on nii?

“Teeb küll,” soostus Kapak. “Inimene tõstab negatiivsete mõtetega endal vererõhku.”

Kõrgenenud vererõhk võib ahendada veresooni ja see omakorda viia südameinfarktini. Kõrge vererõhuga inimestel tekib südameatakke viis korda sagedamini kui neil, kel vererõhk normis.

Mõnikord põetakse infarkt läbi valu tundmata. See on valuta vorm, mis pole sugugi haruldane. Inimene ise suurt midagi ei tunne, võib-olla kattub ta otsaesine külma higiga ja pulsi lööb sassi. Aga oma jäljed see jätab ja tulevikus on südamel veel suurem koormus peal.

Parim, mida igaüks oma südame heaks teha saab, on regulaarselt liikuda, näiteks jalutada või kepikõndi teha. Kindlasti peavad liikuma need, kel vererõhk ja -suhkur kõrge. Enne trenni valimist tuleb aga pisut mõelda ja ehk arstiga nõu pidada, et endale sportides hoopis liiga ei teeks.

“Kui inimene suudab minna trepist teisele korrusele, ilma et peaks pärast puhkama, võib ta minna jõusaali,” sõnas Kapak. Seal tuleb vaadata, et pulss ei tõuseks üle 130 löögi minutis, ja raskuste tõstmise asemel teha selja- ja kõhulihaste harjutusi ning rattasõitu.

Kehakaal ja vererõhk peavad olema normis ja neerud korras. “Kui raseduse ajal on vererõhk kõrge, tuleb rõhku jälgida edaspidigi väga hoolikalt,” soovitas Kapak.

Banaan ja rosinad

Kui rääkida söögist, siis esimene samm olgu soolakoguste vähendamine, paras on viis grammi ehk teelusikatäis päevas. Arvestage, et enamik valmistoite juba sisaldab soola.

Hommikul peab kindlasti sööma, näiteks putru või müslit. Sel ajal võib endale lubada midagi magusat, selle asemel et maiustada õhtul.

Kapak toetab seisukohta, et kartuli ja liha koos söömine pole tervisele hea. Mõlema kõrvale tasuks pakkuda hoopis salatit.

Tavainimene ei tohiks päevas tarbida üle poolteise liitri vedelikku. Sportlased vajavad loomulikult suuremat kogust, jõusaalist tulleski võiks rohkem juua.

“Süda ja neerud ei suuda liigset vett edasi transportida,” selgitas Kapak.

Südamele on head kaaliumirikkad banaan, kiivi, rosinad, pomelo, samuti sobivad oma aias kasvatatud viljad.

Tüüpilised vead

Kõige sagedamini teevad inimesed oma südamele kahju vale toidu ja vähese liikumisega. Kindlasti peab kaalu jälgima ja hoidma oma meeleolu positiivsena.

Veel tõi Kapak välja, et inimesed, kes teavad, et neil võib südamega probleeme esineda, ei tohiks minna ujuma nii sügavale, et jalad põhja ei ulata. Külma vette ujuma minek pole samuti hea mõte.

“Kui südamehaige läheb suvel randa, siis temal on parem mitte lamada, vaid jalutada, müts peas, piki randa,” seletas Kapak. “Ta saab oma päikeseannuse kätte ja kõndimise tehtud ja jõudu juurde.”

Toidulisanditest soovitab Kapak tarbida Cardioace’i, kaaliummagneesiumi ning väga vajalikud on tsink ja seleen.

Toitumissoovitused

 Sööge nädalas liha mitte rohkem kui kolm–neli korda. Vältige rasvast sealiha.

 Sööge kaks–kolm korda nädalas kala.

 Vältige tahkeid rasvu ja neid sisaldavaid tooteid: grillvorste, pannkooke, friikartuleid.

 Toiduvalmistamisel eelistage taimeõli.

 Sööge iga päev vähese taimeõliga köögiviljasalateid. Loobuge koorest ja majoneesist ning lisage pigem jogurtit, veiniäädikat, sidrunimahla.

 Loobuge saiast, eelistage täisteraleiba ja sepikut.

 Sööge sageli tatra- ja kaeraputru.

 Sööge naturaalseid antioksüdante, neid leidub palju sibulas, õunas ja rohelises tees.

 Piirake konservide, suitsutatud ja soolatud toitude tarvitamist.

 Eelistage kannukohvile filtrikohvi.

Allikas: Eesti kardioloogia instituut