Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pildid: Pärnus luusiv kärntõves rebane ohustab lemmikloomi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Suhtlusvõrgustiku Facebook kommuunis Märgatud Pärnus 24/7 on murelik elanik postitanud foto Vana-Pärnus luusivast kärntõvega rebasest. Kohalikud elanikud on häiritud, kuna kärntõbi on nakkushaigus, ja muretsevad oma lemmikloomade pärast.

Postituse autori sõnutsi võttis ta eile, kui looma märkas, ühendust keskkonnainspektsiooniga, kuid sealt abi ei saanud.

Tuleb välja, et suurt midagi sellise juhtumi puhul teha ei olegi. Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialisti Arvo Kase sõnutsi on raske liikuvate loomadega midagi ette võtta. Linnal puudub jõud neid jälgida ja otsida. "Kui avalikes kohtades on surnud loomad, on omavalitsusel kohustus need likvideerida ja utiliseerida," märkis ta.

Keskkonnainspektsiooni Pärnu büroo juhataja Toomas Õmbluse kinnitusel ei tegele nemadki hulkuvate metsloomade püüdmisega. Inspektsiooni infotelefon 1313 võtab teate vastu ja edastab selle vastavatele üksustele, kas päästeametile või jahiseltsidele. Konkreetse juhtumi puhul aga pole jahimeestel võimalik sekkuda, kuna linna territooriumil jahti pidada ei tohi.

Keskkonnahariduse spetsialisti Merike Palginõmme sõnade kohaselt tegeleb keskkonnaamet hätta sattunud esimese ja teise kategooria kaitsealuste liikidega ja vajadusel toimetab nad oma keskkonda. Rebane kaitsealuste sekka ei kuulu.

Kõnealuse postituse kommentaarides märgitakse, et sedasama räsitud rebast on Vana-Pärnus nähtud juba nädalaid. Samuti ilmneb, et paaril koeral on sealkandis samuti kärntõbi juba tuvastatud.

Veterinaar- ja toiduameti kodulehel seisab, et kärntõbi on väga kergesti nakkuv haigus. Lestad kanduvad nii otsese kontakti teel, kokkupuutel nakatunud looma nahaga kui kaudselt, kokkupuutel lestadega saastunud pindadega. Uue peremehe nahale sattunud lestad uuristavad end kiirelt naha sisse ja hakkavad seal paljunema. Uuristunud lestad võivad ka hukkunud loomal edasi elada kuni 36 tundi ja sel ajal teisi loomi nakatada. Samuti pruugivad lestad jääda nädalateks püsima nakatunud isendit ümbritsevasse elukeskkonda, eriti kui see on jahe ja niiske.

Tagasi üles