/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/05/10/576542t1had0d.jpg)
Aasta tagasi tööle rakendatud kiiruskaamerad on fikseerinud üle Eesti ligemale 49 000 liiklusrikkumist, mille alusel on sõidukijuhtidele saadetud trahviteated.
Kiiruskaamerad fikseerisid aastaga üle Eesti ligi 49 000 rikkumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeil fikseerisid mullu 10. mail tööle hakanud kaamerad möödunud aasta jooksul ligi 32 000 rikkumist, millele tänavu on lisandunud 17 000 trahviteadet. Kõige rohkem on kiiruskaamerad tuvastanud teelõikudel, kus tohib sõita kuni 70 kilomeetrit tunnis, sõitmist 80 kilomeetrit tunnis, ning 90 alas sõitmist 98 kilomeetrit tunnis.
PPA korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa väitel on kiiruskaamerate eesmärk vähendada kiiruseületamisi.
“Hea on tõdeda, et Eesti kaht suurimat linna ühendaval maanteel, kus kaamerad nüüd aasta jagu on oma tublit tööd teinud, on suured kiiruseületamised nüüdseks väga harv nähtus. Lõviosa kaameratega fikseeritud rikkumistest moodustavad kiiruseületamised kuni 10 kilomeetrit tunnis,” ütles Miilits.
Miilitsa teatel on kiiruskaamerad võimaldanud politseil oma ressursse paremini kasutada, suunates seni peamiselt Tallinna-Tartu maanteel tööd teinud patrulle ka teistele teedele.
“Ometi teostavad politseipatrullid ka kiiruskaamerate tööpiirkonnas pisteliselt liiklusjärelevalvet, et selgitada välja teisi ohtlikke rikkumisi, mida kaamerad ei fikseeri, näiteks joobes või juhtimisõiguseta sõidukijuhtimist,” lisas Miilits.
Maanteeameti peadirektori nõuniku kohusetäitja Villu Vane sõnade järgi on hea tõdeda, et kiiruskaamerate mõju sõidukiiruste langemisele avaldub mitte ainult vahetult kiiruskaamera läheduses, vaid ka kiiruskaamerate vahelisel alal.
“Sõidukite püsiloenduspunktide andmetel on kiiruseületamiste arv kiiruskaamerate läheduses vähenenud kohati kuni kolm korda. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et keskmise kiiruse langemine ühe kilomeetri võrra tunnis vähendab inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu kolm protsenti,” ütles Vane.
Mullu mais alustasid esimesed kiiruskaamerad rikkumiste fikseerimist Tallinna-Tartu maanteel, hiljem paigaldas maanteeamet need ka Tallinna-Pärnu maanteele.