Rahuvalvaja tervitus: pidage uusaastalubadustest ikka kinni

Eestlastest rahuvalvajad Liibanonis tähistavad pühi koos põhjanaabritega, igapäevane rutiin ja patrullid peavad sellest hoolimata jätkuma. Martin Küla on pildil vasakul. Foto: Aivo Vahemets

Kilingi-Nõmme mees Martin Küla (26) võtab aasta vastu Liibanoni-Iisraeli piiril ÜRO rahuvalvemissioonil. Kodukandi rahvale soovib ta meeldejäävat pidu ja et antud uusaastalubadustest kinni peetaks.

Soomlaste ja iirlastega ühes baasis elades Küla sõnutsi erilist aastavahetuse tunnet ei ole. Kuid nii kohalikud kui ka soomlased tähistasid jõule korralikult: eestlased lõid põhjanaabritega kahasse koguni bändi ja käisid ümbritsevades külades esinemas.

Küla tähistab jõule ja aastavahetust sel aastal esimest korda kodust ja lähedastest nii kaugel. Sellega, et varem või hiljem niimoodi juhtub, arvestas ta juba Scoutspataljoni liikmeks astudes. «Eks ma teadsin, millesse end mässin, töö iseloom on ju selline. Kodus puhateski olen vaid telefonikõne kaugusel, et tagasi Paldiskisse minna ja vorm selga tõmmata,» räägib ta.

Poolteist aastat tagasi elukutselise sõduri ameti kasuks otsustades ei osanud Küla arvata, et läheb välislähetusse nii kiiresti. Võimaluse avanedes kahtlusi siiski ei tekkinud: «Scout'ile on ju tähtis kuskil kaugemal ära käia. Välismissioon laiendab silmaringi ja annab omajagu kogemusi.»

Rahuvalveoperatsiooni osalisel Liibanonis on õnneks kindlustatud väga head sidepidamismoodused kodustega: ta saab lähedastega iga päev suhelda ja nad on võitleja tegemistega hästi kursis. «Kui jõuga ei saa kohapeal toeks olla, siis nõuga ikka saab,» märgib Küla.

Maarjamaa sõdurile on töörutiinist pääsemiseks tagatud muudki võimalused: jõusaal, saunad ja puhkemaja, kus muuhulgas olemas ka suur valik raamatuid, neist suur osa küll inglis- ja soomekeelsed. Küla muigab, et eestlasest sõdurile on kogu see mugavus lausa harjumatu.

Vaheldust on hädasti vaja. Kuna kohalikud on sõbralikud ja patrullid korduvad, kipub tähelepanu hajuma, kuid seda ei tohi juhtuda lasta. Tavapärasteski patrullides ei lähe kõik alati libedalt: eriti praegusel aastaajal lasub näiteks autojuhtidel väga suur pinge. Vihmahooajal on porised teed väga libedad ja mägede vahel võib väiksemgi eksimus kätte maksta.

Aeg-ajalt on masinate roolis Külagi, et autojuhtide koormust vähendada, kuid ametikoha poolest on ta täpsusrelva operaator. Küla loodab siiski väga, et seda relva ta eesmärgipäraselt kasutama ei peaks.

Rutiini kõrvalt leiavad nii eestlased kui meie põhjanaabrid aega pühi tähistada. Põhjanaabrite kokad jätsid jõuludeks küll ahjuliha valmistamata, ent selle asemel pakuti kala ja muid vägevaid toite.

Põhiliselt soomlastega koos meie mehed pühi tähistasidki: korraldati ka suur rivistus, kus kogu väeüksus ühehäälselt laulis. «Enim hämmastasid muidugi Fiji sõdurid, kes laulsid nagu tõeline meeskoor ja panid esitusele punkti vägeva sõjatantsuga,» räägib Küla. Põhjanaabritega kahasse pandi kokku bänd ja käidi ümbruskonna külades esinemas, elanikud võtsid rahuvalvajad vastu väga soojalt.

Kohalikud elanikud tähistavad pühi silmapaistvalt: kõik, mille külge midagi riputada õnnestub, on eestlase sõnutsi kaunistatud. Ehete pealt kokku ei hoita. Külades on enim kujutatud Jeesuse sünnimotiivi, kuid näha võib sealmail muidu pea mitte kunagi esinevaid lumehelbeidki.

Aastavahetus möödub rahuvalvajail tavapärasest erinevalt: Küla arvab, et suure tõenäosusega rüüpab ta siis valvepostil kohvi ja vaatab, kuidas kohalikud elanikud rakette lasevad. «Meelde jäävad need pühad ja aastavahetus kindlasti, on ju see esimene ja võib-olla ka viimane kord kamraadidega sel ilusal ajal niimoodi külg külje kõrval olla.»

Küla kõneleb muiates, et sealkandis tuleb ette humoorikaidki seiku. «Meil hüppavad siin baasis aeg-ajalt kaks süsimusta jänest ringi, sellised veidrad detailid jäävad ju millegipärast meelde,» toob ta näite.

Kodukandi rahvale soovib Küla meeldejäävat aastavahetust ja kõike paremat tulevaks aastaks. «Soovin, et kes aastavahetuse lubadusi annavad, neist ikka kinni peaks,» lisab ta.