iDeal kampaania

Monograafia Konstantin Pätsist läks sooja saiana

Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kirjutatud elulooraamat Konstantin Pätsist eluloost läksid pärast esitlust kui soojad saiad. Huvilistest tekkis järjekord ja autoritel tuli jagada autogramme.

FOTO: Madis Sinivee

Keskpäeval esitleti Raeküla Vanakooli keskuses ajaloolaste Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kaheköitelist Konstantin Pätsi poliitilist biograafiat.

Raamat ilmus rahvusarhiivi ja riigikantselei koostöös Eesti riigimeeste biograafiate sarjas. Esimene köide, mille maht on 511 lehekülge ja autor ajaloodoktor Karjahärm, avab Pätsi kui vabameelse opositsionääri (1874–1916) ja teine, ajaloodoktor Pajuri kirjutatud 878-leheküljeline köide käsitleb Pätsi kui riigimeest (1917–1956).

Riigisekretär Heiki Loot rõhutas sõnavõtus, et Päts oli kaheksa korda valitsusjuht. Karjahärm nimetas Pärnut paslikuks kohaks, kus esitleda Konstantin Pätsi poliitilist biograafiat. Karjahärm tõdes viitega Eesti Päevalehe nädalalõpu väljaandele LP, et Pätsis polnud midagi müstilist. Ta oli rahvuslane, Eesti patrioot, reformist, autonomist.

Pajur tunnistas, et ei olnud üldse vaimustuses selle raamatu kirjutamise mõttest, kuid tagantutsitaja oli akadeemik Tõnu Tannberg. Karjahärm lisas, et temalgi tuli vahepeal tahtmine loobuda. Nüüd on tegu tehtud ja autorid ootavad arvamusi nii Pätsi pooldajate kui vastaste leerist.

Pajur esitas saalitäiele rahvale küsimuse: kus oli ja mida tegi Konstantin Päts täna 100 aastat tagasi? Kas tähistas sünnipäeva? Ent vana kalendri järgi sündis ta 10. veebruaril, mis uue kalendri järgi tähendanuks 22. veebruari. Pealegi pidas Päts veel 1920. aastate esimesel poolel sünnipäeva hoopiski 24. veebruaril. Tegelikult olid Päästekomitee liikmed sel ajal põranda all ja ootasid sündmuste arengut.

Akadeemik Tannberg oli esimene hinnanguandja Pätsi poliitilisele biograafiale. "Selle sajandi parim, mis on Eesti poliitikategelase kohta kirjutatud," tunnustas ta.

Pätside perest kõneles vandeadvokaat Madis Päts, meenutades vanaema, kes Eesti-aegse inimesena kandis edasi ajastu vaimu. "Pätsi ajastu mõju pole siiani kadunud," arvas presidendi pojapojapoeg. "Vene impeeriumi alla surutud rahvakillust oma riigiga rahvaks ja sellisena oleme alles," tunnustas Päts 100 aastat tagasi saavutatut.

Tagasi üles