:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2011/07/26/684932t1hd124.jpg)
Inimese jaoks, kes kannab endas mälestust Pärnu muulist veel eelmisest millenniumist, pole kivirajatise juures aastatega midagi muutunud.
Pärnu muulil säilitatakse looduslähedust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu juba aastaid, palistab muuli veeres randa viivat muhklikku rada prahti täis kõrkjatihnik, üle haisva veega sonni viib kohe-kohe ümber kukkuda ähvardav paarikümne meetri pikkune sillake.
„Muuliäärset teed hooldab AS ISS Eesti, kellel on kohustus koristada regulaarselt olmeprügi, kõrkjaprahti ja muud randa mittesobivat, samuti tühjendada tee ääres liival paiknevat prügikasti,” ütles Katri Sutt, Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist. „Teeäärte niitmist ei toimu, sest mainitud ala jääb Pärnu rannaniidu looduskaitsealale ja seetõttu on eesmärk säilitada seal võimalikult looduslähedane kooslus.”
Kipaka sillakese kohta märkis Sutt, et selle tõsisemaks kõpitsemiseks sel aastal linnakassas tõesti raha pole.
Millest kehvuse kiuste jõud üle on käinud ehk siis pisiremonti on aga kõnealusel objektil siiski tehtud.
„Kevadel tegi ISS elementaarseid parandusi laudade ja kruvide vahetuse näol, kuid kogu laudtee tasandamine on oluliselt ressursi- ja ajamahukam,” tõdes keskkonna peaspetsialist. „Tee on küll ebatasane, kuid siiski stabiilne ning sellel käijatele ohtu ei kujuta.”
Paiksel inimesel ehk etteheiteid Pärnu jõe vasakul kaldal asuva 1864. aastal valminud ja Pärnu sümboliks saanud muulile, täpsemalt selle ääres randa viivale rajale pole, paraku on siia kaugemalt tulnutel põhjust pragada küll ja veel.
Liiati kui nad on enne Pärnusse jõudmist külastanud Ainaži muuli ja sammunud sellele läbi lõhnava rannaniidu viival mõnesaja meetri pikkusel laudteel.
Heinaste, lätlastele Ainaži, tänapäeval ümmarguselt 660 meetri pikkust muuli hakati ehitama 1912. aastal. Paraku jäid tööd kivirajatise juures pärast Esimest ilmasõda soiku, ka koristati ära muulil olnud kitsarööpmelise raudtee relsid.
Nagu öeldi Ainaži linnavalitsusest, ehitati kõnealune laudtee 2005. aastal. Peale selle rajati tuhatkonna elanikuga linna ümbruse randadesse veel neli analoogset teed, korrastati Ainaži plaaž, püstitati hulk infotahvleid – kokku läks selleks 26 000 latti (37 000 eurot) Euroopa Liidu fondidest saadud raha.