Breivikile uus süüdistus?

Täpsustatud andmetel 76 inimest mõrvanud ja massimõrva omaks võtnud Anders Behring Breivikile võidakse esitada süüdistus inimsusevastastes kuritegudes, mille eest on ette nähtud maksimaalselt 30 aastat vangistust.

Uudisteagentuuri BNS teatel möönis prokurör Christian Hatlo usutluses Aftenpostenile, et uus süüdistus, mis sai võimalikuks pärast vastava seaduse vastuvõtmist 2008. aastal, on esialgu ainult võimalus.

Senine terrorismiga seotud süüdistus võimaldab karistuseks määrata 21 aastat, millest paljude norralaste arvates kaugeltki ei piisa.

Samal ajal uurib Norra politsei Breiviki väiteid, et tal oli mõttekaaslasi ja toetajaid.

Breivik ütles Oslo kohtus, et tema organisatsioonis on veel kaks rakukest, kuigi oli varem kinnitanud, et tegutses üksinda.

Kurjategija advokaadi Geir Lippestadi sõnul on Breiviki maailmapilt ja reaalsustaju küllaltki nihkes. Ta usub näiteks, et Norra vanglates piinatakse inimesi, ja kahtlustab, et raevunud norralased lasevad ta maha.

Kohtuhoone ees olnud rahvas nimetas Breiviki saabudes teda reeturiks ja veriseks mõrtsukaks.

Mõrvatute mälestuseks korraldati Oslos rooside marss, mis tõi tänavatele vähemalt sada tuhat inimest. Kroonprints Haakon ütles inimestele, et ”täna õhtul on tänavad täidetud armastusega”.

Peaminister Jens Stoltenberg lausus rahvale, et ”marsil osalemisega ütlete veenva ”jah” demokraatiale”.

Breivik jääb vahi alla kaheksaks nädalaks, neist esimesed neli üksikvangistuses. Ta ei tohi saada kirju ega võtta vastu külastajaid peale oma advokaadi, edastas Briti BBC.

Kohtusaalis oli süüalune väga rahulik, toimunu polnud teda kuidagi mõjutanud ja Breivik soovis selgitada oma teo motiive.

Utøya saarel mõrvatute arvu vähenemist põhjendas politsei tulistamisega kaasnenud segadusega. Samuti ei olnud eile veel lõplikku selgust, mitu inimest hukkus Oslos pommiplahvatuses.

Massimõrvar Breiviki vaimset tervist kontrollivad kaks psühhiaatrit.