Utøya sündmused annavad Norra valimisdebatile teistsuguse näo

Drammeni parteid ennustavad tänavustel kohalikel valimistel varasematest ettevaatlikumat ja läbimõeldumat debatti, kirjutas ajaleht Drammens Tidende.

Kui tavaliselt saab valimisvõitlus alguse 1. augustil, oodatakse nüüd 13. augustini. Töölispartei võttis aga vastu otsuse viivitada rahvusliku mälestusürituseni ja leinaperioodi lõpuni 21. augustil. Kohalikud valimised toimuvad 11. ja 12. septembril.

Utøya sündmused vapustasid kogu Norra poliitikamaastikku. Drammeni kohalikud parteid on üksmeelel, et seekordne debatt kujuneb tavapärasest väärikamaks ja mõõdukamaks. ”Ilmselt mõtlevad kõik oma avaldused paremini läbi, mis iseenesest on positiivne,” ütles Jon Helgheim, parempoolse Drammeni Progressipartei juht.

Helgheimi sõnutsi kavatseb Progressipartei austada konkurentide arvamusi, teravused hoitakse ilmselt tagasi. ”Ma usun, et selles peamine erinevus seisnebki, debatt kujuneb tõsisemaks, asjalikumaks ja lugupidavamaks,” rääkis Helgheim.

Samal ajal rõhutas Helgheim, et Progressipartei jääb oma vaadetele kindlaks, kuid kardab, et mõnda teemat võib olla keeruline tõstatada. Immigratsioonipoliitika on üks valdkondadest, mis on tekitanud teravat vastasseisu parem- ja vasakerakondade vahel.

”Me ei saa lasta ühel riigireeturil lõhkuda mõnda parteid või demokraatiat üleüldse. Peame julgema oma vaadete eest seista ja raskemad teemadki läbi arutama,” ütles Helgheim.

Ülejäänud erakondade esindajad nõustusid Helgheimiga. Drammeni Paremerakonna juht Johan Baumann leidis, et keskseks aruteluteemaks kujuneb turvaline elukeskkond linnas. Ta polnud veel päris kindel, kuidas debatt täpselt kulgeb, sest seda püütakse kohandada ka Töölispartei soovidega.

Kohalik Vasakpartei juht Ulla Nordgarden arvas samuti, et tänavune valimisdebatt tuleb varasematest diplomaatilisem. ”Üksteise vastu ollakse viisakamad, näidatakse üles rohkem mõistmist. Ilmselt tuleb ette vähem agressiivsust,” ütles Nordgarden.

Pärast rünnakuid on Töölispartei populaarsus kasvanud kümne protsendi võrra, selgus Sentio tehtud uuringust ülemöödunud nädala lõpus. Praegust peaministriparteid toetab seega 38,7 protsenti küsitletud norrakatest. Peale selle vahendas ajaleht Dagsavisen, et pärast 22. juuli sündmusi on kõikide parlamendierakondade liikmete arv kasvanud tavapärasest märksa hoogsamalt.

Tagasi üles
Back