Uuest aastast alustab tööd ööpäevane ohvriabi kriisitelefon
/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
21. detsember 2018, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu Pärnus katsetatud ööpäevane ohvriabi kriisitelefoni süsteem laieneb kõikjale Eestis. Samuti hakatakse Pärnus proovitud ohvriabisüsteemi kasutama muudes omavalitsustes.
“Kõige tähtsam on see, et perevägivalla käes kannatanu teaks, kust abi otsida, ja julgeks seda teha. Ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi, mistõttu on oluline, et me, teised, ei annaks hinnanguid, vaid aitaksime leida abi, olgu selleks julgustamine või kontaktide leidmine,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Tema sõnutsi on kannatanuid abistades väga suur roll lähedastel, naabritel – kõik saavad hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, kes ise ei suuda abi paluda või mõista, et toimuv on vale.
Oluline on ametkondade koostöögi, mida näitas mullu detsembrist tänavu kevadeni Pärnus tehtud koostööprojekt, milles katsetati vägivallatseja eemaldamist ja pakuti kannatanule kohe abiorganisatsioonide tuge, sealhulgas ööpäevast kriisinõustamist juhtunu paigas. “Kõige olulisem on kannatanut kohe aitama, nõustama ja toetama hakata, sõltumata sellest, kas kriminaalmenetlust alustatakse, ja toetada inimest seni, kuni ta on olukorrale lahenduse saanud. Ülioluline on kiire sekkumine vägivallaga kokku puutunud laste aitamiseks, sest vägivald sünnitab vägivalda,” sõnas siseminister Katri Raik.
15. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveametile (PPA) sel aastal perevägivallast teada antud 14 277 korral, millest 3708 korral on alustatud kriminaalmenetlust. Registreeritud perevägivalla kuritegude arv on võrreldes 2017. aastaga kasvanud: tänavu on neid 11 kuuga registreeritud rohkem kui eelmise aasta peale kokku. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.
Mida teha vägivalda märgates?
- Kui satute ise hätta või kuulete naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näete vägivalla kasutamist, helistage hädaabinumbril 112. Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda: vägivallatseja võib rünnata kõrvalist isikutki.
- Kui puutute ohvriga kokku, rääkige temaga. Aidake tal mõista, et ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi.
- Julgustage otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
- Kui näete hädas last, helistage lasteabi numbril 116 111.
- Ärgke andke hinnanguid, aidake leida kontakt ja abi.
Pühade ajal suureneb sageli vägivald koduseinte vahel, paljude juhtumite puhul viibivad samas eluruumis ja näevad vägivalda pealt lapsed. Seetõttu kutsuvad sotsiaal-, siseministeerium, PPA, sotsiaalkindlustusamet ja prokuratuur inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma. Abi otsimiseks tuleks helistada häirekeskuse numbril 112 või pöörduda ohvriabisse, samuti töötavad ööpäev läbi naiste tugikeskused. Nende kontaktid leiab veebilehelt www.palunabi.ee.