Maapõu andis välja harulduse
1. jaanuar 2019, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseamet valis läinud aasta arheloogilistest leidudest välja mitu sellist, mis on küll pisikesed, kuid tähelepanu väärivad ja ajaloost põnevaid ja olulisi seiku avavad.
Pärnu- ja Läänemaa piirilt tuli välja 2,5 sentimeetri kõrgune loomakujuline pronksleid, mida võib pidada harulduseks. Eset uurinud Tallinna ülikooli arheoloogi Erki Russowi sõnutsi on tõenäoliselt tegemist keskaegse kannu või kerakujulise kätepesuanuma ehk lavabo tilaga.
Lavabod olid keskaja ja varauusaja linnamajapidamises tüüpilised tarbenõud, mis rippusid sageli seinaniššides, puidust seinakappides või toanurgas pesulauakese kohal ning olid kasutusel hügieenitoimingutes. Hoolimata sellest, et lavabod olid hiliskeskajal pigem standardsed massitooted, esineb arheoloogilises materjalis neid pigem harva. Russow seletas, et ilmselt sattusid metallnõud purunedes või mõnel muul põhjusel ümbertöötlusesse, et hinnaline metall raisku ei läheks. Sel põhjusel neid eriti säilinud polegi.
Lääne-Eestist Läänemaalt tuli veel välja mõõga pidemenupp. Mõõganupud ja -kaitserauad on ühed olulisemad mõõgaosad, mille abil arheoloogid mõõku eri tüüpideks jagavad ja dateerivad. See Läänemaalt avastatud pronksist mõõganupp on omapärane just ornamendi poolest. Arheoloog Mauri Kiudsoo hinnangul on meister ilmselt eeskuju võtnud mitmest tuntud mõõgatüübist, kuid otsest vastet sellele Läänemaa leiule teada ei olegi. S-tähte meenutava väädimustriga sarnanevat ornamenti on teada küll veel näiteks ühel Kukruse kalmest leitud mõõgal ja ühel Saue valla mõõganupul. Ajaldatud on sarnaseid mõõgapidemeid Lätis näiteks 11.–13.sajandisse, Vana-Vene piirkonnas 12.–13. sajandisse. Nii on uurijad oletanud, et umbes sellest perioodist pärineb Läänemaa leidki.
