Kurgja talumuuseumis algab beebibuum

Kurgja talumuuseumi laudas on viis maatõugu lehma, kaks lehmikut ja pullipõks, keda peetakse nagu Jakobsoni ajal, rääkis ­muuseumi juhataja Monika Jõemaa. Foto: Urmas Luik

Kurgja talumuuseumi laudas tervitavad lambad aedikule lähenejat valju määga, maatõugu veised mäletsevad asemetel, kuu–poolteise pärast puhkeb siin beebibuum, sest lehmad on silmaga nähtavalt ­vasikaootel ja villakasuka kandjadki pole ainult heas toitumuses.

Mummu ja Marja peaksid poegima 25. veebruari paiku, Mammu vasikas tuleb ilmale 5. märtsil ja veel paar lehma toob kevadeks karjalisa. Lehmikud jäävad täiendama Eesti ainsa tegevtalumuuseumi karja, pullikesed jõuavad vorsti sisse.

Lehm kannab vasikat üheksa kuud, nagu inimenegi ootab oma beebit. Lammaste tiinus kestab keskeltläbi viis kuud ja küünlakuus sünnib kõigi märkide järgi 15 talle. Küülikuemandad poetavad pojad pessa enamasti lehekuus, kui neile saab vitamiiniks napsata rohurohelist.

Küülikud, maakarja veised, Eesti valgepealised lambad, neli hobust, nende hulgas Tori tõugu, kanad, kalkunid ongi talumuuseumi looma- ja linnupere. Nende eest kannab põhiliselt hoolt loomakasvataja Helgi Nurm, kellel Kurgja laudas algas 17. tööaasta.