:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2011/12/22/885916t1h07ae.jpg)
Pärnu linnavolikogu võttis vastu linna kalmistute kasutamise eeskirja, mille järgi linnavalitsus eraldab hauaplatsi ainult surmahetkel Pärnusse registreeritud surnu matmiseks.
Pärnu linna kalmistutele maetakse ainult pärnakaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erand tehakse surnu puhul, kel on erilisi teeneid Pärnu linna ees. Eeskiri ei anna selliste teenete ammendavat loetelu, kuid nimetab, et muu hulgas loetakse eriliste teenetega isikuteks linna aukodanikud, vapimärgi ja teenetemärgi omanikud.
Ühele inimesele üks nelja kohaga plats
Hauaplats eraldatakse ka alles elavatele inimestele, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Pärnu linn. Seda, kas nemad võivad matta ainult pärnakaid, määrus ei ütle, ent arvestada tuleb, et ühel hauaplatsil võib olla ainult neli kohta kirstus või tuhaurnis matmiseks ja ühele isikule eraldatakse vaid üks hauaplats.
“Ega me sellega elanikke ka juurde too, et peab olema Pärnu kodanik,” ütles linnavolinik Eino-Jüri Laarmann enne eeskirja vastuvõtmist. Teine linnavolinik Peeter Saunpere hoiatas, et ühe hauaplatsi ja nelja hauakoha piirang võib osutuda takistuseks, kui 12 lapse ema mingi õnnetuse tõttu neli last matma peab ja aasta pärast sureb pereisa.
Hauaplatsi ei eraldata, kui taotleja ja majandusosakonna vahel on juba sõlmitud hauaplatsi kasutamise leping. Platsi ei pruugita anda mõnele Pärnu kalmistutest, see võib Uulu kalmistulgi olla.
Platsi kasutusleping sõlmitakse 15 aastaks. Senisel kasutajal on eesõigus sõlmida uus kasutusleping, samuti võib kasutuslepingut omastele üle anda, teavitades sellest kirjalikult majandusosakonda. Kui hauaplatsi kasutaja sureb, on tema omastel õigus aasta jooksul eelmise kasutaja asemele astuda, ent sellelgi puhul tuleb majandusosakonda teavitada.
“Mul ja paljudel teistel on Vana-Pärnus plats välja ostetud. Nüüd sunnitakse seda iga 15 aasta järel tõestama minema,” nurises Saunpere.
25 aasta jooksul peale ei maeta
Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 25 aasta pärast, selleks on vaja hauaplatsi kasutaja kirjalikku nõusolekut. Plats peab olema tähistatud ilmastikukindlalt kirjutatud surnu ees- ja perenime ning sünni- ja surmaajaga. Piirde ja piirdeaia paigaldamine, eemaldamine ja ümberpaigutamine tuleb kooskõlastada kalmistu haldajaga.
Hooldamata hauaplatsiks tunnistatakse plats, kus on vähemalt üks kolmest tunnusest: olulises osas läbikasvanud rohi ja võsa; hauarajatised on tugevalt sammaldunud, roostetanud või lagunenud; platsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi pole pikka aega hooldatud.
Hooldamata hauaplatsiks tunnistamise otsustab komisjon, kes vaatab platsid üle kahel korral. Pärast esimest ülevaatust pannakse platsile silt “Hooldamata hauaplats” ja informeeritakse kasutuslepingu sõlmijat kirjalikult. Teine ülevaatus toimub kõige varem aasta pärast esimest ülevaatust.
Teade hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta avaldatakse internetis Pärnu kodulehel. Pärast kahe kuu möödumist võib majandusosakond kasutuslepingu üles öelda.
Eeskiri hakkab kehtima 1. jaanuarist, seni võib Pärnusse mitteregistreerituid Pärnu mulda matta.