Kuula! Tre Raadio ja Pärnu Postimehe ühissaates võeti jutuks kalad

Tartu ülikooli Pärnu mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev väljendas muret, öeldes, et ahvena olukord ei ole praegu Pärnu lahes kiita. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Tartu ülikooli Pärnu mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev, saatejuht Regina Jaakson ja ajakirjanik Tõnu Kann täitsid pooletunnise otsesaate, rääkides ahvena saakide märkimisväärsest kahanemisest mullusega võrreldes. Aga aega jätkus ka meritindi ja räime arvukuse dünaamika üle arutlemiseks.

Shpilev, kes kalauurijana selgitas olukorda paljude aastate uurimisasndmetele toetudes, väljendas muret, öeldes, et ahvena olukord ei ole praegu Pärnu lahes kiita. Kuid seda, et see kalaliik siinsetes vetes hääbumise teed läheks, ta ka ei usu.

Kõlama jäi mõte, et need kalaliigid, kes on Pärnu lahes läbi sajandite vastu pidanud, on sedavõrd kohastumisvõimalised, et elavad üle kõik viimase kolme-neljakümne aasta tagused muutused, nagu näiteks fekaalreostuse märgatava vähenemise, välislaevadega sissetoodavate võõrliikide ilmumise või hüppeliselt kasvanud harrastuspüügi koormuse.

See kõik mõjutab küll vee-elustikku, võib muuta toitumisahelat, kasvavat põhjataimestikku ja kalade kudemistingimusi, kuid loodetavasti ei anna vanad olijad alla ja me tunneksime oma mere ära 20 aasta pärastki.

Shpilev tõdes: kahjuks on mõjutavaid tegureid nii palju, et neid kõiki ühte valemisse kokku panna ja tulevikku prognoosida on võimatu.

Kann lisas, et pealegi on kogu see teave vee all peidus, muutes uurimise veel keerulisemaks. Saatejuhile meeldis, et jutuajamine lõppes optimistliku noodiga, Seda enam, et kevadine kutseline kalapüük, mis moodustab põhiosa rannavetes aastas püütavast kalast, õnnestus nii meritindi kui räime puhul, olles mullusest suurem.

Tõsi, räime püütakse küll rahvusvahelise kvoodi alusel, kuid et see on tuleval aastal suurem käeoleval aastal eraldatust, kõneleb seegi Läänemere räime populatsiooni suhteliselt heast seisust.