Eestis kütiti lõppenud hooajal 20 hallhüljest

Merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi on BNSile öelnud, et seni kuni küttimine ei ületa kvooti, pole probleemi. Foto: Remo Savisaar

Kütid lasid lõppenud hooajal Eestis 20 hallhüljest ehk 38 looma vähem, kui keskkonnaamet lubas.

Keskkonnaameti statistikast selgub, et aastaga lõppenud hooajal võis küttida 58 hüljest, kuid lasti 20, neist 19 Liivi ja üks Soome lahes. Hülgeid tohib Eestis küttida 2015. aastast ja esimesel aastal lasti kümme looma. 2016. ja 2017. aastal tabati hülgeid vastavalt kümme ja kaheksa. Tunamullu lastud 19 isendiga küttimine kahekordistus.

Kihnu jahimeeste pealik Evald Lilles ütles BNSile, et 38 lubatud looma laskmata jäämise põhjus on ebaõnnestunud hülgejahikorraldus. “Kõik need kohad, kus hülged elavad, on looduskaitse alla võetud. See teeb nendele jahipidamise võimatuks,” nentis Lilles. “Kui riik soovib ka tegelikult, et hülge arvukust reguleeritaks, tuleks jahiregulatsioon ekspertide pilguga üle vaadata.”

Merebioloog ja hülgeuurija Mart Jüssi selgitas BNSile, et kütid hakkavad juba unustama, kuidas ja milleks Eestis hülgeid kütitakse. Lisades, et ikka hasardi ja spordi pärast. 

“Muidugi on kohti, kus need loomad on lihtsamalt ligipääsetavad, praegu peab hülge tabamiseks palju pingutama,” märkis Jüssi. “Aga mereloomadele jahipidamine ei olegi midagi enesestmõistetavat ega vältimatult vajalikku.”

Teadlane rääkis, et looduskaitse alla võetakse põhjusega, mitte kiusu pärast. “Kahjuks jääb sageli see põhjus kohalikul tasandil segaseks, aga tuleb kaugemale püüda vaadata,” soovitas ta. “Miski nurk peab looduses ju ka loomadel olema, kus nad saaksid end turvaliselt tunda. Riigi nimel ma rääkida ei oska, sest kes see riik siis ongi, kes midagi tahab. Aga kindel on, et hüljeste arvukust reguleerida ei taha enam keegi. Katsed seda teha lõppesid üpris koledate tagajärgedega hüljestele ja inimestelegi. Tänapäevaks on aru saadud, et uljad plaanid jõgesid keerata ja loomaliike jalust koristada on suuresti selle oksa saagimine, kus inimkond ise istub.”

Merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi on BNSile öelnud, et seni kuni küttimine ei ületa kvooti, pole probleemi. Ta kinnitas, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on olnud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest tuntavalt mõjuvad kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadal talvedel, samuti küttimine Soomes ja Rootsis. Kogu asurkonna kohta 2018. aasta andmed puuduvad, sest Soome otsustas loenduse siis vahele jätta.

Eesti vetes elab püsivalt umbes 1000 viigerhüljest.

“Soome lahe viigrid Eesti vetes on Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on kohalikud, kes aeg-ajalt käivad piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas,” seletas Ivar Jüssi.

Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt kogu Läänemeres.

Hallhülgeid tohib Eestis küttida 15. aprillist aasta lõpuni.