Pildid: selgus Lihula peatänava arhitektuurikonkursi võitja

Lihula peatänava kujundamise arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Hõbelauk” arhitektuuribüroolt b210 OÜ.

FOTO: Arhitektuuribüroo B210 OÜ

Lääneranna vallavalitsuse ja Eesti arhitektide liidu konkursi Lihula peatänava kujundamiseks võitis ideekavand “Hõbelauk” arhitektuuribüroolt b210 OÜ.

“EV 100” ja arhitektide liidu algatuse “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi käigus korraldatud arhitektuurivõistluse kaudu otsiti Lihula linna peatänavale uut terviklikku lahendust, mis muudab linnasüdame tänapäevaseks ja esinduslikuks avalikuks ruumiks.

Võistlusala moodustavad Tallinna maantee ja selle äärde jäävad kinnistud, Lihula linnusemägi, laululava ja mõis võistlusala põhjaosas ning Jaama tänava äärne Lääneranna vallavalitsuse kinnistu koos ühendustega Lihula gümnaasiumini.

Lihula on 19. sajandist pärineva südamikuga kompaktne väikelinn, mille kesklinn kuulub muinsuskaitse alla.

Võidukavandi “Hõbelauk” puhul on žürii arvates kõige paremini tajutud Lihula südame ajalooliste rajatiste, nagu näiteks kõrtsi, mõisa ja kirikute visuaalne ja sümboolne tähendus. Neid on oskuslikult esile tõstetud ning pakutud usutav ja täideviidav stsenaarium, muutmaks väikelinna avalik ruum köitvamaks.

Lihula peatänava kujundamise arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Hõbelauk” arhitektuuribüroolt b210 OÜ.

FOTO: Arhitektuuribüroo B210 OÜ

“Kiiduväärt on tundlik ja poeetiline lähenemine, ettepanekud on suuresti elluviidavad, vajalikud ja ökonoomsed. Nauditav on professionaalne vormistus ja visuaalne keel,” kommenteeris žürii liige, Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.

Algatuse “Hea avalik ruum” programmijuhi Kalle Vellevoogi sõnutsi hoiavad autorid tööd kui tervikut hästi koos. Selles on elegantsi ja tugevaid elemente: kõrtsi ja Konsumi ette on plaanitud laiem plaadistatud ala, millest võiks kujuneda Lihula peaväljak, õigeusu kiriku tundliku konserveerimise kaudu moodustub mõjus haljastusega siseruum ühistegevuseks, vabadussõja monumendi taha on kavandatud tiikidega aed.

“Kõigi nende ideedega saab edasi töötada ja võidutöös on loodud visuaalselt atraktiivne terviknägemus, mida saab aluseks võtta Lihula avaliku ruumi pikaajalisel kujundamisel,” arvas Vellevoog.

Lääneranna vallavalitsuse arendusjuhi ja arhitektuurivõistluse žürii esimehe Margus Källe jutu järgi soovib vald saada Lihula peatänavale tervikliku ja inimsõbralikuma pikemaajalise lahenduse. Ümberehituse eesmärk on muuta ruum tänapäevaseks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks, mis pakub linnaelanikele ja külalistele meeldivat ja turvalist olemist ning tegevust.

Lihula peatänava kujundamise arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Hõbelauk” arhitektuuribüroolt b210 OÜ.

FOTO: Arhitektuuribüroo B210 OÜ

Lihula peatänava arhitektuurivõistlusele esitati seitse tööd, mis kõik kvalifitseerusid ja pääsesid hindamisele.

Žürii otsustas premeerida kolme parimat tööd ja anda välja kaks ergutusautasu.

Esikohapreemia 9000 eurot pälvis võistluse võidutöö “Hõbelauk” arhitektuuribüroolt b210 (autorid Arvi Anderson, Kristian Taaksalu, Aet Ader, Mari Hunt, Nele Šverns ja Karn Tõugu).

Teise koha ja 7000eurose autasu sai võistlustöö “Detsember” arhitektuuribüroolt Eskapist OÜ (autorid Ivar Lubjak ja Maria Pukk) ning kolmanda koha ja 5000eurose preemia pälvis võistlustöö “Vöö” arhitektuuribüroolt Arhinaut OÜ (autorid Linn Nagel, Harris Vamvakas ja Xenia Vennemann).

“Vöö” osutus ühtlasi Lääneranna vallavalitsuse korraldatud rahvahääletuse võitjaks.

2000eurone ergutuspreemia anti võistlustöödele “Aja peegeldused” (autorid Kadi Tuul ja Tiia Taevere, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja Taevere OÜ) ja “Pooppuu” (autorid Helina Niitvähi, Kristine Kurro, Angela Talumets, Walter Mora ja Ra Luhse arhitektuuribüroost Luhse & Tuhal OÜ).

Peale Källe, Pikkmetsa ja Vellevoogi kuulusid võistluse žüriisse Lääneranna vallavalitsuse liige Tiina Lobja, arhitektid Tiina Tuulik (Eesti maastikuarhitektide liit), Jaak Huimerind ja Toivo Tammik (mõlemad Eesti arhitektide liidust).

“EV 100” ja arhitektide liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga “Hea avalik ruum” nüüdisajastatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks kokku 15 Eesti linna ja asula keskus.

Seni on tänu programmile uue ilme saanud Tõrva, Põlva, Rapla, Valga, Võru, Kuressaare, Elva ja Rakvere linnakeskus. “Hea avaliku ruumi” jätkuprogrammi käigus korraldati veel neli arhitektuurivõistlust Tapa, Võsu, Paide ja Lihula linnakeskuse uuendamiseks.

Tagasi üles