Parim kaitsemask valmib mikrokiust tolmulapist

Käsitöömask. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) katsetas koostöös Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti keskkonnauuringute keskuse (EKUK) ekspertidega eri materjalide kaitsevõimet ja õhuläbilaskvust. Katsetulemusest on loodetavasti abi maskide isetegijatele, sealhulgas talgupäeval maski õmblejatele.

Uue koroonaviiruse levikuga on paljud asunud tegema ja kandma isetehtud maske. Et teada saada, millisest materjalist tehtud maskist on enam kasu, tegid teadlased katseid 11 materjaliga. Mõõdeti maskide kahte kõige tähtsamat omadust: õhu läbilaskvust, mis näitab, kui hea on läbi maski hingata, ja osakeste kinnipidamise tõhusust. 

“Katsete tulemusena saame öelda, et kõige parem materjal isetehtud maski valmistamiseks on mikrokiust tolmulapp. Kindlasti ei soovita maski teha teksariidest, töörõiva- ega dressikangast. Ka läbi paksema T-särgi trikotaaži on raske hingata,” rääkis TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Samuti ei sobi maskiks näiteks puuvillane voodipesuriie, mille väikeste osakeste filtreerimise võime jäi alla kümme protsendi.

Meditsiinilise maski standardi järgi peab õhu läbilaskvus olema alla 40 Pascali ruutsentimetri kohta. Seega, mida suurem number, seda halvem hingata. Kui tulemus on 40 Pa/cm² ligidal või üle selle, ei sobi materjal maskiks, sest läbi selle ei anna mugavalt hingata ja hingamisel ei hakka õhk liikuma läbi suure takistsuega materjali, vaid maski vahelt. Osakeste läbilaskvuse puhul katsetati vahemikku 10–450 nanomeetrit. Sellesse jäävad need osakesed, mida on kõige keerulisem kinni püüda, muu hulgas viiruse omad.

TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa lisas, et kui vaadata katse tulemusi, siis maskide puudusel võib isegi kahekordne kaelussall ehk buff vähendada riski, et nakkuskandja annab viiruse edasi. Kindlasti tuleb silmas pidada, et isetehtud mask ei ole samaväärne meditsiinilise maski või respiraatoriga. Samuti ei piisa viiruse leviku tõkestamiseks ainult maskist, peale selle tuleb alati täita üldisi hügieenireegleid ja järgida muid ennetusmeetmeid.

Juhendi “Kuidas valmistada kodus kaitsemask 5 minutiga?” ja “Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele” leiab TTJA kodulehelt.

Soovitused isetehtud maski kasutajale

Peske või desinfitseerige käed enne maski näo ette panemist ja kindlasti pärast maski äravõtmistki.

Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.

Läbi maski peab olema mugav hingata.

Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4–5 maski.

Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.

Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastkotti, pesumasinasse pesema või visata prügikonteinerisse. Mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.

Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb seda pesta masinas vähemalt 60kraadises vees ja pärast triikida või panna 60kraadise kuumusega praeahju.

Andmed: TTJA