Supelsaksad ei lasknud end uppunu otsingutest häirida

Tuuker leidis surnukeha kaldast umbes kaheksa meetri kauguselt ja kahe meetri sügavuselt. Foto: Lauri Mutso

On juba hämar. Menuka supluskoha kaldalt paistavad punane ja vilkuv erekollane tuluke, mis piki jõge vaikselt edasi-tagasi liiguvad. Kuulda on paadimootori põksumist.

Riietuskabiinis vahetavad hilpe ja selle kõrval sätivad end minekule viimased suplejad, kes mõni minut hiljem veerjal murusel jõekaldal neile vastu jalutavatele hilisõhtustele kümblejatele teatavad, et vette pole soovitatav minna. Nii olid natuke aega tagasi veenautlejatele kostnud politseinikud, kes neil jõest väljuda palusid. Olid öelnud, et otsivad uppunut.

Kõik saabujad ei lase end ametnike tegevusest siiski segada. Kostavad rõõmsad kilked ja sulpsatused. Näib, et lustijad ei häiri enam kahte õnnetuspaigale jäänud politseinikkugi. Kella 22.30 aegu on juba kottpime ja veepinnast allapoole ei näeks nad isegi siis, kui lõbutsejad plotilt jõkke hüpates vett lainetama ei ajaks ja seda sogasemaks ei teeks.