Põhja-Pärnumaal katsetatakse metsatee ehitamisel põlevkivituha sobivust

RMK katsetab metsateede rajamisel põlevkivituha sobivust. FOTO: Enn Raav/Rmk

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) alustas juhtprojektiga, mille käigus metsateed ehitades kasutatakse tee tugevdamiseks ja kruusa kokkuhoiuks põlevkivituhka. Esimene katselõik rajati Põhja-Pärnumaale Viluverre.

RMK teatel leiavad metsateed rakendust küll harva, kuid need peavad sellegipoolest olema hea koormustaluvusega ja kvaliteetsed. Seetõttu otsitakse metsateede kvaliteedi tõstmiseks ja nende keskkonnajalajälje vähendamiseks pidevalt uusi variante.

“Juba aastakümneid kasutame metsateid ehitades suures mahus põlevkivi kaevandamisel ülejäävat paekivimaterjali ja sellest toodetud killustikku. Samuti kasutame teede eluea pikendamiseks ja kattematerjali kokkuhoiuks geosünteetilisi materjale,” ütles RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. “Nüüd on aeg küps, et kasutada kruusa säästmiseks põlevkivitööstuses rohkelt ülejäävat põlevkivituhka.”

Esimene katselõik, millel pikkust ligi 1,3 kilomeetrit, rajati Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas, kus olemasolevat liivast pinnasteed töödeldi põlevkivituhaga. Ruutmeetrisuuruse ja 25 sentimeetri sügavuse ala kohta kasutati 35 kilogrammi tuhka.

Reimanni sõnade kohaselt RMK ehitab või renoveerib aastas üle 300 kilomeetri uusi metsateid, milleks kulub 600 000 – 700 000 kantmeetrit kruusa. Seega, kui RMK-l õnnestub kokku hoida kas või kümme protsenti kattematerjali, vähendaks see transpordi süsinikujalajälge ümmarguselt 100 tonni võrra aastas.

“Katselõigu ehitus ise on praeguseks tehtud ja nüüd jääb tee ootele, sest tuhk vajab kivistumiseks aega. Oktoobris või novembris teeb RMK katselõigu teeninduspiirkonnas raie ja kasutab katselõiku metsaväljaveoks, et teada saada, kas teekatte kvaliteet ja materjali veomahud on ootuspärased,” selgitas Reimann.

Järgmisel aastal on plaanis rajada põlevkivituhaga töödeldud katselõigud Ida-Virumaal aherainest kattega teel ja savisel pinnasteel.

Katselõikude rajamisse on kaasatud Tallinna tehnikakõrgkool, kus tehakse laborkatseid ja jälgitakse teeseisundit pärast katselõigu valmimist.

Tulevikuerakonna juhatuse liige, ettevõtja Lauri Tõnspoeg peab RMK teedeehitust aga liigseks luksuseks, millest võidavad vaid metsa üles töötavad firmad. 

"12 tuhat kilomeetrit teid, mis mitte kuhugi ei vii, kus kedagi ei ela. Igal aastal kulutab RMK neile 20-30 miljonit eurot. Kasu saab sellest mitte riik, vaid metsa välja vedaja, kellel on odavam seda teha, ehk meie taskust metsaärikate taskusse. Igal aastal 10-15% meile kuuluvate metsade müügist läheb nendesse teedesse," kommenteeris Tõnspoeg ning võrdles seda Kose-Ardu kiirteelõiguga, mille ehituseks kulus 50,7 miljonit eurot. 

"Sarnase summa kulutas RMK ilma igasuguse heakskiiduta metsateedele paari aastaga. Lihtsalt juhatuse ja nõukogu otsusega," imestas Tõnspoeg. Tema sõnul on maanteameti kruusateede kõvakatte programmis samal ajal ette nähtud investeerida viis miljonit aastas.

Lauri Tõnspoeg pakub olukorra lahendamiseks paremat järelevalvet RMK eelarve üle.  

"RMK peaks olema samasugune amet nagu maanteeamet. Saab raha vastavalt eelarvele, mitte ei müü lihtsalt riigi vara, makstes sealt saadud rahast 15-20 protsenti riigile. Iga metsamüügi tulu peaks minema riigikassasse ja tagasi tuleb vaid nii palju, kui tegevuseks on eelarves raha ette nähtud. See oleks meie metsadele ja riigile vajalik. Praegu on RMK nagu sulane, kes müüb raieõiguseid ja annab omanikule natuke raha, juhul kui üle jääb. Aga kui ei jää, kui suudab kõik ära kulutada, siis ei anna kah. See on meie kõigi mets, mitte nende RMK juhtide oma," leidis Tulevikuerakonna juhatuse liige.

25.08.2020 27.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto