Pärnumaa keskmine palk langes aastatagusega võrreldes

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Pärnumaa keskmine brutopalk langes teises kvartalis aasta taguse võrreldes 3,7 protsenti.
Pärnumaa keskmine brutopalk langes teises kvartalis aasta taguse võrreldes 3,7 protsenti. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmete kohaselt Pärnumaa keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis võrreldes aasta kolme esimese kuuga veidi tõusis (1113 eurolt 1127ni), kuid aastataguse sama perioodiga kõrvutades on siinmail keskmine palk langenud koguni 3,7 protsenti (2019. aasta teises kvartalis 1171 eurot).

Kui teise kvartali Pärnumaa keskmist brutopalka veel eelmise aasta neljanda kvartali tulemusega võrrelda (1232 eurot), on vahe 105 eurot tänavuse palga kahjuks.

Võrreldes Eesti keskmise palgaga (1433 eurot) on Pärnumaal alati vähem teenitud ja tänavu teises kvartalis oli see vahe 306 eurot.

Kõrgeimad palgad on teise kvartali andmete järgi Eestis info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Ülejäänutes jääb keskmine töötasu alla 2000 euro. Ehituses, mida peetakse kõrge töötasuga tegevusalaks, näitavad ametlikud andmed vaid 1300 euro kanti jäävat töötasu ning sellega ei pääse see valdkond esikümnesse. Pärnumaale olulises majutus- ja toitlustussektoris on palgad statistikaameti andmebaasis kõige viimasel kohal, seda 818eurose keskmisega.

“Kui selle aasta esimeses kvartalis sai esile tuua vaid ühe tegevusala, kus keskmine brutokuupalk aastaga kahanes (kaubanduses 8,7 protsenti), on teises kvartalis palgad langenud pea poolel tegevusaladest,” märkis statistikaameti analüütik Karina Valma.

Kõrgeim brutokuupalk oli endist viisi Harju (1574 eurot) ja Tartu maakonnas (1451 eurot) ning madalaim Valga (1103) ja Hiiu maakonnas (1025 eurot). Kõige enam kasvas brutokuupalk aastaga Hiiu ja Võru maakonnas (mõlemas 5,6 protsenti), enim langes aga Läänemaal (9,6 protsenti).

Statistikaamet on esile tõstnud, et võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes (4,1 protsenti), kuid langes Eesti eraõiguslike isikute omades (2,1 protsenti).

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare selgituse kohaselt hooajalisi tegureid arvesse võttes riigi keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanes, kuid esimese poolaasta madalpunkt jäi maisse ja juunis palgakasv mõnevõrra hoogustus.

“Statistikaameti andmed näitavad, et keskmine palk kahanes enim kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses, mida koroonaviiruse tõkestamise meetmed kõige otsesemalt mõjutasid,” lausus Soosaar. “Keskmine palk pööras langusesse ka töötlevas tööstuses, mida mõjutas Eesti ekspordipartnerite käekäik.”

Soosaare selgitust mööda mängis keskmise palga kujunemisel tavalisest olulisemat rolli hõive struktuuri muutus, mis teises kvartalis kergitas keskmist palka. “Koroonakriisi mõjul vähenes töökohtade arv enam teenindussektori tegevusaladel, kus keskmine palgatase oli majanduse keskmisest madalam. Kui hõive struktuur oleks tegevusalade lõikes püsinud muutumatu, olnuks keskmine palk sama suur kui aasta tagasi,” põhjendas Eesti Panga ökonomist.

Eesti Panga teatel viitavad nii statistikaameti kuised andmed, maksu- ja tolliameti andmed keskmise palgaväljamakse kohta kui ka ettevõtete kindlustunne tööturu olukorra paranemisele suvekuudel. “Ettevaates on suurimad riskid seotud viiruse edasise leviku ja selle tõkestamise meetmetega, seda nii Eestis kui ka meie väliskaubanduspartnerite juures,” märkis Soosaar.

Tagasi üles