Valitsuse korraldus ⟩ Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele

Valitsus andis välja korralduse, et tõkestada COVID-19 levikut. Foto: Mihkel Maripuu

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 27. paragrahvi 3. lõike alusel ning arvestades sama paragrahvi 1. lõike 1. ja 2. punktis ning 6. lõikes sätestatut, kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded eesmärgiga vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole levikut järgmiselt:

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos, viibib temaga püsivalt samas kohas või on muul viisil olnud punktis 1 nimetatud isikuga lähikontaktis, on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib valitsuse või terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:

1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;

2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;

3) kui ta on tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;

4) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;

5) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas oleva COVID-19 diagnoosiga isikuga;

6) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

4. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet terviseamet, kaasates vajadusel ametiabi korras politsei- ja piirivalveameti.

5. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja massiteabevahendites.

6. Korraldus jõustub 1. oktoobril k.a ja kehtib 31. detsembrini 2020.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks karantiinis viibimise nõuded.

Valitsuse 16. juuli 2020 korraldus nr 257 “Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele” kehtib 16. juulist 30. septembrini 2020. Praeguse korraldusega pikendatakse seniseid nõudeid ja kehtestatakse samad piirangud 1. oktoobrist 2020 uuesti.

Sisuliselt olid samad nõuded kehtestatud eriolukorra ajal 26. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni 17. mail 2020. Pärast eriolukorra lõppu kehtestas valitsus alates 18. maist karantiini COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ning nende lähikondsetele kuni 1. juulini 2020. 

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 27. paragrahvi 5. lõike kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Kuivõrd viirus on väga kergesti nakkav, on nakkuse leviku tõkestamiseks karantiininõude püsivalt kehtestamist haigele ja tema lähikontaktsele soovitanud valitsust nõustav teadusnõukoda. Seetõttu on valitsuse eesmärk olnud hoida karantiininõudeid kehtivana. Arvestades nakatumise näitajaid, haiguse leviku kiirust, haiguse võimalikku rasket kulgu ja asjaolu, et COVID-19-vastased vaktsiinid on alles väljatöötamisel ning puudub haigusspetsiifiline efektiivne ravi, on nende piirangute pikendamine vajalik. 28. septembri seisuga lisandus ööpäevaga 67 positiivset testi. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 42,89. Haiglaravil on 33 inimest. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 34 inimesel. Ida-Virumaale laekus 13, Võrumaale samuti 13, Viljandimaale kaks ning Saaremaale, Läänemaale ja Jõgevamaale lisandus üks koroonaviiruse juhtum. Kahel positiivse analüüsivastuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Nakatunuid on kõikides maakondades. Piirangute rakendamata jätmisel võib nakatumine veel suureneda.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) 34. paragrahvi kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 27. paragrahvi 2. lõike alusel kehtestab valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse levikut pärast eriolukorra lõppemist Eestis.

COVID-19 vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 2. paragrahvi 2. punkti alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik, ja COVD-19 puhul puudub praeguse seisuga efektiivne ravi ning haiguse leviku plahvatusliku hoogustumise tagajärjel võib kujuneda olukord, kus hospitaliseerimist vajavate patsientide arv ületab haiglate ravivõimekuse. Karantiin on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik, sest nakkuse levik on märgatavalt suurenenud viimase kahe kuu jooksul − kui veel 27. juuli seisuga oli viimase 14 päeva kumulatiivne haigestumus 100 000 elaniku kohta 1,2, siis 28. septembri seisuga oli vastav kordaja 42,89. Nakkuskollete kontrolli alla saamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks on haige ja tema lähikondsete isoleerimine tõhus meede. Karantiin kehtib kuni tervenemiseni inimesele, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus. Karantiinis viibimise nõue kehtib ka diagnoosi saanud isikutega koos elavate ja püsivalt samas elu- või viibimiskohas olevate isikute kohta kuni diagnoosi saanud isiku terveks tunnistamise või 14 päeva möödumiseni lähikontaktsuse tuvastamisest, v.a juhul, kui terviseamet otsustab teisiti. Samal ajal nähakse ette erandid, millistel juhtudel võib elu- või viibimiskohast lahkuda.

Karantiin kehtestatakse isikutele, kes on saanud COVID-19 diagnoosi ning diagnoosi saanud isikutega koos elavatele ja püsivalt samas elu- või viibimiskohas olevatele isikutele või isikutele, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis. Karantiininõue nende suhtes on põhjendatud, sest viirus levib kiiresti ja võib põhjustada suurt tervisekahju ning iga väikseimgi haiguskolle võib piirangute efektiivse rakendamiseta tuua kaasa haiguse ulatusliku leviku ja koormuse tervishoiusüsteemile. Karantiinis isikutele, kellel puuduvad viiruse sümptomid, nähakse ette erandid ja neil võimaldatakse põhjendatud juhtudel kodunt lahkuda. Näiteks on lähikontaktsel lubatud minna õue või kauplusesse, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult, järgib valitsuse või terviseameti kehtestatud meetmeid nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole viiruse sümptomiteta isikute liikumisvabadust ülemäära piiratud.

Karantiini kehtestamisega nakatunutele ja nakkuskahtlusega isikutele tagatakse riskirühma kuuluvate, sh kroonilisi haigusi põdevate, nõrgema immuunsüsteemiga ja vanemaealiste inimeste tervise kaitse. Riik peab tagama vastavalt põhiseaduse paragrahvidele 16 ja 28 inimeste elu ja tervise kaitse, kuid oluline roll on ka isikutel endal – seista hea nii oma perekonna, töökoha ja ühiskonna nõrgemate rühmade kui rahva tervise eest tervikuna.

Kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 27. paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb karantiini puhul näha ette karantiini kehtivuse aeg ja seda ei saa kehtestada tähtajatult, on korralduse andmisel kavandatud, et korraldus kehtib 31. detsembrini 2020.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse 28. paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse 23. paragrahvi 4. lõike kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide valitsusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Jüri Ratas, peaminister

Taimar Peterkop, riigisekretär