Hooletu suitsetamine on nõudnud tänavu Pärnumaal kaks inimelu

Sindis augustis toimunud tulekahju sai tõenäoliselt aluguse rõdul suitsetamisest. Foto: Kristo Niglas

Pärnumaal on üheksa kuuga toimunud 27 eluhoone põlengut. Tulekahjudes on hukkunud kolm inimest, neist kaks hooletu suitsetamise tõttu, viga on saanud üks inimene.

Kuigi tulekahjude arv on Pärnumaal võrreldes mullusega vähenenud nelja võrra, on ikkagi iga neljanda tulekahju põhjustanud suitsetamine. Möödunud aastaga kõrvutades on meie maakonnas üheksa kuuga üks hukkunu rohkem ja samuti on tänavu suitsetamisest alanud tulekahjus elu kaotanud üks inimene enam. Mullu oli vigastatuid üheksa, kellest neli said vigastada hooletust suitsetamisest alguse saanud põlengus. 

Eestis kokku on üheksa kuuga hukkunud tuleõnnetustes 25 inimest, kelle keskmine vanus on 60 aastat. Eluhoone tulekahjusid on tänavu puhkenud 450. Suitsetamise tõttu alanud põlengutes on elu kaotanud 14, vigastada saanud 29 inimest.

Mullu sai üheksa kuu jooksul suitsetamisest alanud tulekahjudes surma 16 inimest. Kuigi olukord on varasemate aastatega võrreldes pisut paranenud, on see endiselt üks suuremaid eluhoone tulekahjude tekkepõhjusi.

Suitsetamise tõttu on tänavu alguse saanud 85 eluhoone tulekahjut, neist 20 rõdult. Näiteks on ülemistelt rõdudelt alla visatud suitsukonisid, pole koni korralikult kustutatud või on valitud vale tuhatoos. “Tuleb meeles pidada, et hooletu suitsetamise puhul võib tulekahju puhkeda väga lihtsalt ja kiiresti: piisab sellest, kui hõõguv suitsukoni satub kokku põlevmaterjaliga,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.

Saaremetsa sõnul on ühtviisi ohtlik suitsetada voodis ja visata hõõguv koni rõdult alla. “Kui inimesed muudaksid juba homme oma käitumisharjumusi ja suitsetaks edaspidi õues, oleks igal järgmisel kuul Eestis üle kümne kodus puhkenud tulekahju vähem ning tulesurmad ja vigastused muutuksid haruldasemaks,” lisas Saaremets.

Rõdul suitsetades tuleb peale tuleohutuse arvestada naabritega. Korteriomanike kohus on kasutada nii korteriomandit kui ka hoone kaasomandis osi heaperemehelikult ja teiste huve kahjustamata. “See tähendab, et kui kaasomanikke häirib teise omaniku rõdul toimuv tegevus, näiteks suitsetamine, grillimine, tuleb see tegevus viivitamatult lõpetada. Suitsetajatel peaks olema eluhoonest kaugemal ala, kus suitsetamine ei häiri kaaskodanikke, täpselt samuti nagu mõni maja on rajanud endale hoonest kaugemale nõuetele vastava grillikoha,” selgitas Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mullu hukkus tuleõnnetustes üheksa kuuga 26 inimest, hukkunu keskmine vanus oli 60 aastat. Eluhoone tulekahjusid puhkes 518 ja hooletust suitsetamisest alanud tulekahjudes kaotas elu 16 inimest.