Teise laine positiivsete testide arv ületas päevarekordi

Koroonaviiruse testidest osutus Pärnumaal positiivseks 12. Foto: Tomi Saluveer/Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis 5277 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid oli 374 ehk 7,1 protsenti. Rahvastikuregistri andmetel lisandus Pärnumaale tosin nakatunut. 

Möödunud ööpäevaga lisandus Eestisse rekordarv, 374 koroonaviirusega nakatunut. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 166,5.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 240 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 60, Tartumaale 17, Pärnumaale 12, Lääne-Virumaale 11 nakatunut, mujale maakondadesse alla kümne. Kaheksal positiivse proovi andnul puudus registris märgitud elukoht.

Kaks Pärnumaa nakatunut said viiruse õppeasutuses, kolmel juhul nakatuti kaitseväes, üks inimene elab Tallinnas ja ühe juhtumi puhul ei ole nakkusallikas teada. Ülejäänud nakatumisjuhtude asjaolusid veel selgitatakse.

Terviseameti Lääne regionaalosakond jälgib Pärnumaal 335 lähikontaktset inimest, haigestunuid on 49. Pärnumaal on üks koolikolle, kus on seitse haigestunut.

Kuna haiglaravi vajajate arv kasvab, küll aeglaselt, tõstis terviseamet eile ohutaset, et haiglad saaksid voodikohti juurde teha.

28. septembrist on Pärnu haiglas ravil olnud 13 COVID-19 patsienti, kellest praegu on haiglas neli.

Pärnu haiglas on COVID-19 haigete raviks nakkusosakond 20 voodiga. Peale selle on kohandatud I sisehaiguste osakonda nakkushaigete raviks muude haigete ravimise arvelt, eraldamaks  kuni seitse koroonasse nakatunut. Erakorralise meditsiiniabi osakonda (EMO) on laiendatud päevakirurgia osakonna arvelt, kuhu peale EMO isolaatori ühe voodi on valmis pandud veel neli eraldi voodit. Intensiivravi osakonda saab juurde paigutada kaks haiget.

Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula selgitas, et lisavoodid COVID-patsientidele on võimalikud vaid ülejäänud erialade voodite arvelt, mis tähendaks plaanilise töö peatamist enamikus haigla raviosakondades ja töö ümberkorraldamist. “Oleme siiani püüdnud seda vältida, kuniks see on võimalik,” ütles Vahula.

Pärnu haigla ei loobunud pärast COVID-19 pandeemia esimest lainet Vahula sõnutsi enamikust ettevaatusabinõudest, nii pole siin olnud tarvis uusi piiranguid kehtestada. Jätkuvalt toimub triaaž haigla välisustel, testitakse kõiki erakorralisi ja plaanilisi statsionaarseid haigeid, samuti vajadusel oma töötajaid. Kehtib haigete liikumis- ja külastuskeeld osakondades (lubatud on pakkide saatmine), sünnituse juurde lubatakse üks pere- või leibkonna liige tervisedeklaratsiooni ja isikukaitsevahenditega. Kehtestatud on isikukaitsevahendite kasutamise kohustus. Kirurgilist maski peavad kandma kõik nii tervishoiuteenuste osutamise käigus (patsiendiga kontaktis) kui haigla üldkasutatavates ruumides; esmaliini töötajad triaažipunktides, EMOs, kiirabis, haigla valveringides. Diagnostika osakondades on visiirid ja kaitseprillid, vajadusel respiraatorid ja muud isikukaitsevahendid.

Pärnu haigla on täiendanud oma varu ja korraldanud ümber laomajanduse. “Koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga oleme võtnud kasutusse uudse COVID-19 ravimi Remdesivir, mida seni on saanud juba kaks patsienti,” märkis ravijuht.

Lisapiiranguid kavandab haigla juhtkond vastavalt valitsuse ja terviseameti korraldustele.