N, 8.12.2022

GALERII ⟩ Punane torn avati kolm korda järjest

Punane torn avati kolm korda järjest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

“See siin on tegelikult vangla,” tutvustas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Punasesse torni kutsutuile. Ja suunas pilgu kinganinadele ja sealt klaaspõranda alla, kus kunagi haigutas rõske kuuemeetrine sügavus. Nüüd on see tõstetud nelja meetrini, et vaataja paremini näeks, kuidas inimestel seal külitada oli. Järgnes lühikirjeldus, mil viisil ja mis teid pidi on vanglast põgenetud.

Sama kordas Vunk ilmselt eilsel avamisõhtul kolm puhku järjest, sest korraga kutsutuid oli vaid kümmekond: rohkem inimesi Punase torni katuse alla rajatud unikaalsesse panoraamkinno ei mahu.

Kuna külalisi tuli vastu võtta mitmes satsis, lõigati kinno viiva keerdtrepi jalamil – kunagises linnavahtide ruumis, kus linna kaitsel asusid suurtükid – tumepunast lintigi mitu korda. Esimesel korral sai selle au endale kultuuriminister Tõnis Lukas, teisel korral Pärnu Muuseumi SA nõukogu esimees Eduard Odinets, kolmanda ehk viimase lindilõikaja lubas muuseumijuht kavalal ilmel aga kohapeal välja valida.

Vunk selgitas, et peagi hakkab teise korruse põrandat katma ​ka linnamakett aastast 1550. See kerkib siia järgmisel nädalal, sest avamispäeval jäänuks see jalgu.

Esimesena valminud kümneminutine animafilm “Armutu ja armulik ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta” annab Pärnu ajaloost peadpööritavalt kiire ülevaate, nii et ümmarguses pisikeses kinos istujail tuleb pöörlevail tumbadel korraga vaadata nii ette, taha kui kõrvale. Vungi sõnutsi tehti film nii lühike meelega, et neilgi, kes ajaloost süviti ei huvitu, oleks seda lõpuni põnev vaadata.

“Mina kui nõukogu esimees tunnen ääretut uhkust Pärnu muuseumi üle, sest ma ei mäleta teist sellist aastat, kui meil oleks nii palju avamisi olnud,” lausus Odinets. “Oleme koostöös Pärnu linna ja kultuuriministeeriumiga ettevõtluse arendamise sihtasutuse toetusega päris palju ära teinud: Koidula muuseumi õu ja uus ekspositsioon ja nüüd Punane torn. Siiras tänu kogu Pärnu muuseumi meeskonnale Alduri eestvedamisel nende toredate, uhkete hetkede eest, mida me saime kõik koos nautida!”

Eraldi tänusõnu aastatega tehtud töö eest jagus Vungile, kellele 15. sajandil Uus-Pärnu hansalinna kaitse- ja vangitornina rajatud hoone avamine moodsa turismiatraktsioonina oli ühtlasi viimane avalik üritus Pärnu muuseumi juhina, sest esmaspäeval on tal viimane tööpäev.

“Ma usun, et ei ole teist sellist inimest, kes tunneks nii hästi Pärnumaa ajalugu. Me tõesti väga loodame, et elumuutusest hoolimata jätkub Alduril indu, soovi ja tahtmist panustada edaspidigi Pärnu linna ja -maa ajaloo uurimisse, tutvustamisse, et meie ei unustaks, milline see Pärnumaa oli ja on,” märkis Odinets.

Märksõnad
Tagasi üles