Istikute kallale läinud maaomanikult hiigelnõude küsimine jõudis teist korda esimesse vahefinišisse (2)

Copy
Vetsi kinnistu, kus kasvasid kohtutele palju tööd andnud puujäserikud, asub maakonna suurele põllumajandusettevõttele juba varem kuulunud kahe kinnistu vahel.
Vetsi kinnistu, kus kasvasid kohtutele palju tööd andnud puujäserikud, asub maakonna suurele põllumajandusettevõttele juba varem kuulunud kahe kinnistu vahel. Foto: Mailiis Ollino

Isevärki vaidlus, kus maaomanikult nõutakse oma maal kasvanud istikute hävitamise eest pea veerand miljon eurot, jõudis pärast stardijoone taha tagasi kupatamist uuesti vahefinišisse.

Kui see kurioosum, millest Pärnu Postimees on varemgi kirjutanud, lühidalt kokku võtta, lasi kohaliku suure põllu­majandusettevõtte, osaühingu Weiss juht Kalmer Metsaoru aastaid tagasi oma maal kasvanud noored kased maasse künda, kuna need segasid kahe tema viljapõllu vahel maaharimist. Seejärel hakkas osaühing Total Services (kunagine Total Haldus), mille juhatuse liige on Marko Langund, nõudma Weissilt ligemale 250 000 eurot.

Langund istutas 2007. aastal ühes abilistega Häädemeeste (toonase Tahkuranna) valla Leina küla Vetsi kinnistu kuuest hektarist neljale 6000 taime. Selleks rentinud Langund oma ammuselt sõbralt maalapi.

Paar aastat hiljem ostis selle kinnistu osaühing Prado, mille juhatuse liige oli samuti Langund. Sellest umbes neli aastat hiljem, 2013. aastal ostis kinnistu Metsaoru. Jändrikud kõverate okstega puud künti tema korraldusel maasse samal aastal.

Hagi laekus Pärnu maa­kohtusse 2016. aasta lõpus. Juba paari aasta eest langetas Pärnu maakohus otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kahjutasu nõudjad kaebasid otsuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis saatis tsiviil­asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seal tehtigi kogu töö uuesti ja läinud kuu lõpus langetas maakohus samas vaidluses otsuse teist korda.

Võib olla aga päris kindel, et lõplikku lahendust see ligemale neli aastat kestnud vaidlus hiljutise kohtuotsusega ei saanud. Isegi 29. septembri istungi lõpus poolte advokaatidelt veel kord võimaliku kompromissi kohta pärinud kohtunik Heli Käpp nentis, et nad võiksid kokku­lepet kaaluda, kuna nii või ­teisiti kaebab üks pooltest tema otsuse edasi.

Tagasi üles