Punane torn ootab missioonitundelisi

Pärnu Punane torn ootab lukus värava taga paremaid aegu ja missioonitundelist rentnikku. Foto: Ants Liigus

Pärnus Hommiku 11 asuva Punase torni uksed on kinni alates oktoobrikuust, hoone nõuab investeeringuid ja ootab järgmisi missioonitundega rentnikke.

Tegu on Pärnu linna ühe vanema ehitise, kunagise Pärnu linnamüüri nurgas asunud 15. sajandil ehitatud vangitorniga, mis on keskaegse Uus-Pärnu ainus säilinud kaitsetorn.

Käsitöölised loobusid

Punane torn on linnavara, mis 2004. aastal anti osaühingu Der Rote Turm kasutusse. Toona remonditi kaks korrust ja trepikoda ning paigaldati uus elektrisüsteem. Osaühing jätkas vahetunud juhatusega 2006. aastal, siis korrastati torni kelder, kuhu laiendati klaasikoda.

Viie aastaga sai torn uue sisu, klaasisulatamise töötoad muutusid populaarseks ja Punane torn leidis kajastamist välismaises meediaski.

Osaühingu rendileping lõppes 2011. aasta suvel, ettevõtjad-käsitöölised Jüri Soo ja Leili Kokk seda järgmiseks viieks aastaks enam pikendada ei soovinud.

”Muutuste mõtteid mõlgutasime juba üle-eelmisel aastal, kuid otsustavalt pani meid tegutsema kevadel torni keldrisse tunginud vesi,” meenutas Leili Kokk. Kõik tornis muutus niiskeks, tööd seal enam teha ei saanud ja sügisel koliti Maarja-Magdaleena gildi hoonesse.

Koka sõnade kohaselt tuleks Punasesse torni üksjagu investeerida, et see korras püsiks: remonti nõuavad fassaad ja varikatuste alused, kohendamist tahab katus, kapitaalset uuenduskuuri vajab torni sisugi.

“Viieaastane kogemus näitas, et käsitöölistena sellist objekti üleval pidada ei jaksa,” nentis Kokk, lisades, et uue lepingu eelläbirääkimistel ootas linnavalitsus käsitöölistelt senisest veel rohkem panustamist, näiteks maja fassaadi remontimiseks projektide kirjutamist. “Esialgu tundus see hea mõte, aga oma põhitegevuse kõrvalt seda teha on ebareaalne,” tõdes Kokk, kes näeb end pigem käsitöölise kui ehitusspetsialistina. “Samuti puudus meil rentnikena motivatsioon, sest viie aastaga selline ettevõtmine end ära ei tasu. Uute läbirääkimiste ja lõpliku lahenduseni rendilepingu suhtes me ei jõudnudki, sest kaotasime sissetunginud vee tõttu oma tööruumid.“

Veetorustik katki

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo teatel tundsid mõni aeg tagasi Punase torni vastu huvi Maarja-Magdaleena gild, mis plaanist loobus, ja Piccadilly veinikohvik.

“Gildina saame tornis luua ainult selle sisu, aga mitte maja remontida-hallata,” kommenteeris loobumist Leili Kokk, kes ühtlasi on Maarja-Magdaleena gildi juhatuse liige. “Praegu on meil gildi majaski tegemist ja laieneda pole mõtet.”

Piccadilly veinikohviku juht Ivo Luik ütles Pärnu Postimehele, et temalgi pole praegu Punase torni suhtes plaane ja aktiivselt ta ideega ei tegele.

Pärnu linnavara peaspetsialisti Kadri Tekko jutu järgi on Punane torn praegu ilma veeta, kuna sügisel purunes kõrvalkrundil asuv veetoru, aga teise omaniku krundile ei saa linn torusid lappima minna.

Seoses linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamisega tuleb tornil liituda uue veetorustikuga, ent ühinemiskoht asub torni värava taga Hommiku tänaval. “Päris jupp maad hooneni torusid vedada,” kommenteeris Tekko olukorda. “See nõuab investeeringuid ja me ei ole tööde täpse algusaja kohta lõppotsust teinud.”

Veeta ei saa soliidse ajalooga majas tegutseda loomulikult ükski rentnik. Tekko jutu järgi tuleks kõne alla kaks varianti: linn kas võtab vajalikud tööd enda peale või leiab rentniku, kes nõustuks ise pikaajalise investeeringu tegema.

“Võimalused, mida konkreetselt Punases tornis teha, pole väga suured, kuna ruumi on vähe,” leidis Tekko. “See sobiks näiteks suveniiripoeks, aga võib-olla ka Pärnu muuseumi mõne kogu eksponeerimiseks.”