Autoomanikel tuleks jälgida diislikütuse külmataluvusnäitajaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raido Keskküla
Copy
Tankimine. Foto on illustreeriv.
Tankimine. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Veebruari esimesteks nädalateks ennustatakse Eestisse ligi 30kraadist pakast, mistõttu tuleks diislikütusel sõitvate auto omanikel veenduda juba enne külmade ilmade tulekut, et paagis olev kütus oleks piisavalt külmakindel. Külmade ilmade saabudes on lihtsaid lahendusi oluliselt keerulisem leida.

AS Eesti Statoili mootorikütuste tootejuhi Teedo Meltsi sõnul tuleks sarnaselt klaasipesuvedelikuga diislikütuse puhul selle külmataluvusnäitajatele tähelepanu pöörata just enne külmade tulekut, sest siis saab probleeme vältida oluliselt lihtsamate vahenditega.

Melts soovitab enne diislikütuse tankimist müüjalt küsida kütuse vastavussertifikaati, kus on täpselt kirjas müüdava diislikütuse külmataluvuse näitajad: diislikütuse hägustumispunkt ja külmfiltri ummistumispunkt.

Vastavussertifikaadi esitamine kliendi nõudmisel on iga kütusemüüja kohustus. Hägustumispunkt näitab temperatuuri, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinihelbed. Külmfiltri ummistumispunkt aga temperatuuri, mille juures on parafiinihelbeid tekkinud juba nii palju, et need kleepuvad omavahel kokku ja ummistavad sõiduki kütusefiltrid ning mootor enam ei käivitu.

Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et alates 1. detsembrist tuleb müüa talvist diislikütust hägustumispunktiga vähemalt -16 kraadi ja külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt -26 kraadi. „Kuid selleks, et diiselmootor töötaks ka -30kraadise pakasega, peab kütuse külmataluvus olema veelgi parem. Seetõttu on Statoilis alates sellest nädalast müügil arktiline diislikütus, mille külmataluvus on kuni -37 kraadi,“ selgitas Melts.

Teine võimalus kütuse külmataluvuse parandamiseks on kasutada kütuselisandit. See on hea lahendus olukorras, kus kütusepaak on täis ning suuremaid sõite ees ei ole. Näiteks diislikütuselisand K-Diesel parandab diislikütuse külmataluvust 2-6 kraadi võrra.

„Samal ajal tuleb kütuselisandite ulatusliku kasutamisega ettevaatlik olla, sest Eesti turul on müügil väga erineva kvaliteediga tooteid, mille ohtral kasutamisel on mõju mootorile väga raske hinnata,“ lisas Melts.

Kui külmad ilmad on juba käes ja diislikütus on paagis „hanguma“ hakanud, ei ole seda enam võimalik ka kvaliteetse kütuse peale valamisega „parandada“. „Ka kõige kvaliteetsem arktiline diislikütus ei ole võimeline juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustama. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks autoga sooja ruumi sõites. Kui see võimalus puudub, tuleks hangunud diislikütus paagist eemaldada, kütusefilter vahetada ja seejärel tankida arktilist diislikütust,“ selgitas Melts.

Märksõnad

Tagasi üles