Kevad tõi kaitsealadele liikumis- ja kalastuspiirangud

Enne Matsalu rahvuspargi kalavetele minekut tuleb soetada kalastuskaart ja hoolega jälgida, kus tohib püüda ja kus mitte. Foto: Mailiis Ollino

Pärnumaal on pikk ja lauge rannik ning küllaltki palju väikesaari ja soid, mis sobivad lindudele kevadiseks pesitsuseks. Samal ajal valitseb suur huvi kalapüügi vastu, sestap võib juhtuda, et hoogu sattunud õngitsejad toimetavad lindudele tähtsatel aladel.

Linde võib häirida kolooniatest läbi kõndimine, aga ka seal liiga kaua paigal püsimine. Samuti võib lindudele ja nende pesadele ohtu kujutada paadi kaldale tõmbamine rannas, kus sulelised pesitsevad. “Lemmikloomadega looduses liikudes palume lemmikuid hoida rihma otsas, et nad ei ohustaks loomi ja nende poegi,” sõnas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Häirimise tagajärjel võivad linnud maha jätta oma pesad või pojad, kes seejärel hukuvad. Pesitsuskohalt minema hirmutatud sulelised kaotavad väärtuslikku energiat, mille tõttu võivad nad liiga kauaks pesalt eemale jääda ning nende munad jahtuda ja hävida. “Mõned maas pesitsevad linnud suudavad pesa nii hästi varjata, et rannas jalutades võib inimene munad puruks astuda,” tähendas Lotman.

Äärmuslikumatest juhtudest meenub Lotmanile, kuidas inimesed on korjanud mune kaitsealustelt laidudelt ja rajanud telklaagri pesitseva kotka pesa alla.

Sääraseid muresid kipub enim ette tulema Matsalu rahvuspargis, kus rannaniitudel ja luhtadel ning veealadel kehtib liikumispiirang märtsi algusest novembri keskpaigani. Piiranguga aladel tuleb keskkonnaametilt liikumisluba taotleda. Nemad hindavad, kas liikumine võib linnustikku häirida või mitte, arvestades ka juba antud lube.

Kevadiseks pesitusajaks on kehtestatud liikumispiirangud peale Matsalu veel Puhtu–Laelatu looduskaitseala Ulluta laidudel, Rame lahe laidudel, Varbla laidude looduskaitsealal laidude sihtkaitsevööndis. Samuti Sorgu looduskaitsealal, Tõstamaa maastikukaitseala laidudel ja Luitemaa looduskaitseala Pikla sihtkaitsevööndis.

Kõige pikemalt, 15. veebruarist novembri keskpaigani kehtivad liikumispiirangud Kihnu laidude looduskaitsealal.

Soodes on suuremad liikumispiirangud kehtestatud näiteks Nigula looduskaitsealal, Luitemaa looduskaitseala Tolkuse raba piirkonnas, Soomaa rahvuspargis ja Kikepera sihtkaitsevööndis. Liikumispiiranguid on seatud ka muudes kohtades kotkaste, must-toonekure ja metsiste pesitusaja kaitseks, kuid need on väiksemad alad ega ole suuri probleeme tekitanud.

Eile saatis keskkonnaamet avaliku meeldetuletuse kalastajatele, sest just praegu on tähtis hoolega jälgida, kus tohib kala püüda ja kus mitte.

“Möödunud aastal oli palju probleeme Tuudi jõe (Suitsu jõe) äärde kogunenud kalastajatega, ehkki kalastuskaarte kaldalt püügiks sinna ei väljastata. Kalapüük toimus sihtkaitsevööndis, kus kehtib liikumispiirang. Paraku ei ole olukord muutunud: oleme ka sel aastal alustanud rikkumistega seoses juba kümmekond menetlust,” märkis keskkonnaameti Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus.

Kalastuskaarti vormistamata võib püüda vaid Penijõe vasakkaldal kuni Bogeri auguni ning sadamates, kui sadama valdaja seda lubab.

Kuna 30. aprillini kehtib nii merel kui ka sisevetel haugipüügi keeld, teevad keskkonnaameti inspektorid rikkumiste ennetamiseks kaitsealal tihedamalt kontrollkäike. Tänavu aitavad haugide kuderahu valvata vabatahtlikud kalakaitsjadki.

Rahvuspargis tohib mootorsõidukitega sõita vaid selleks ettenähtud teedel ja parkida parklates. “Kui parkla on juba sõidukeid täis, tuleb leida järgmine parkla, mitte parkida sõiduteel. Kui tee on kinni, ei pääse vajadusel läbi pääste- ja kiirabiautod. Luhal ja heinamaadel sõitmine põhjustab niidukamaras pikaajalisi kahjustusi ning pinnase erosiooni,” lisas looduskasutuse osakonna nõunik.

Lotman paneb kalastajatele südamele, et pärast püügi lõpetamist tuleb püügikoht kindlasti korrastada, nii et sinna ei jääks maha prahti. Telkida ja lõket teha on lubatud ainult kaitseala valitseja ettevalmistatud ja tähistatud paikades.