Uued erikujundusega kaheeurosed mündid on pühendatud soome-ugri rahvastele. Mündi on kujundanud pärnakad Al Paldrok ja Madis Põldsaar.
Kolmapäevast ringlusse jõudva soome-ugri erikujundusega mündi lõid pärnakad
Mündi tagakülge ehivad päikese, põdra, jahimehe ja veelinnu kujutised, mis pärinevad Karjalas asuva Äänisjärve kiviaegsetelt kaljujoonistelt, mis on esitatud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Soome-ugri rahvaste esivanemad on pärit Uurali mägede piirkonnast. Riiklik iseseisvus on kolmel soome-ugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel. Euroopa Liit on ka mõne väiksema hõimurahva, näiteks saamide ja liivlaste põline elupaik. Paarkümmend soome-ugri rahvast elab Venemaal.
Võidutöö autor Paldrok käis mündil kujutatud sümboleid kaljudelt kopeerimas 1984. aastal teadusliku ekspeditsiooni raames. Paldrok on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia skulptuuri erialal, samuti õppinud Helsingi ja Oslo kunstiakadeemias. Ta on kontseptuaalse kunstiõppeasutuse Academia Non Grata üks rajajaid ja üleilmse Non Grata kunstigrupi juhtfiguur.
Põldsaar on üle kümneaastase kogemusega graafiline disainer, kes on keskendunud äriväärtusi ja isikupära esindavate logode ning tootemargi identiteedisüsteemide väljatöötamisele. Praegu tegutseb ta graafilise disainerina rahvusvahelises teenusedisaini ja branding’u agentuuris Brand Manual.
Erikujundusega mündid kehtivad ametliku maksevahendina kogu euroalal. Need jõuavad pankade ja jaekaubanduse vahendusel tarvitusele 16. juunist.
Pühendusmüntide liikmesriiki tähistava ehk rahvusliku külje tavakujundus on asendatud erikujundusega, et jäädvustada mõnda rahvuslikku või üleeuroopalise tähtsusega sündmust või teemat.
Münte vermiti miljon tükki, millest 12 000 on BU-kvaliteediga, ringlemata kõrgläikega ja pakendatud meenetootena mündikaarti. Mündid vermiti Leedu Rahapajas.
Eesti Panga president Madis Müller esineb münti tutvustava kõnega soome-ugri rahvaste VIII maailmakongressil Tartus Eesti Rahva Muuseumis kolmapäeval, 16. juunil.