:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/07/7666283t1h753c.jpg)
- Muinsuskaitsja: Halvas seisus hoone korda saamiseks peavad olema õiged inimesed ja head meistrid.
Nutuses seisus olnud, Vene baroki sugemetega Sindi Jumalailmumise kiriku katuse renoveerimistööd on lõppenud. Eile kohtusid kirikus peetud tänuüritusel need, kes ainukordse arhitektuuripärli restaureerimise nimel vaeva nägid.
Kuue aasta pikkuse töö tulemusel on valmis vihma eest kaitset pakkuv katus. Tänavu asendati sissevarisenud talastik ja ehitati uued vahelaed. Riia meistritelt telliti torni eeskoja trepiastmed ja -põrand. Katusele ehitati nelitiselt puudu olnud kuppel, millest ajahamba puremise järel oli alles vaid alus. Kirikusse varjule korjatud ristid puhastati ja kaeti kahe kihi lehtkullaga Soomes kullassepp Raimo Snellmani töökojas, mille esindaja sõnutsi pärineb väärismetall ühest Lapimaa jõest.
Käsil on veel elektrisüsteemi uuendamine, millele pani toetuse korras õla alla aktsiaselts Triger.
/nginx/o/2021/09/24/14092153t1hf9e7.jpg)
Tänusõnu nii toetajatele, ehitajatele ja koostööpartneritele kui endisele ja praegusele kohalikule omavalitsusele oli tulnud jagama Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus.
Sealsamas allkirjastati koostöölepe Tori vallavalitsusega kiriku ehitustööde toetamiseks järgmisel kolmel aastal.
“Kirik on saanud kiriku moodi, lühtrid on laes ja otsime teistesse kirikutesse viidud ikoone – need peaksid jõudma õigesse kohta tagasi,” rääkis kohalik ettevõtja, mitme Pärnumaa kiriku taastamist vedanud Viljo Vetik, kelle nägemuses on Sindi kiriku taastamisel suuremas plaanis filosoofiline mõõde. “Eesmärk on kiriku elluäratamine, sest inimesed on kirikust eemaldunud.”
Kirik on saanud kiriku moodi, lühtrid on laes ja otsime teistesse kirikutesse viidud ikoone – need peaksid jõudma õigesse kohta tagasi.
Viljo Vetik, ettevõtja
Ettevõtja loodab kaasata kogukonnad eelmiste põlvede loodud pärandi hoidmisele. “Tahame tõmmata noortel eesriie eest ära, et nad näeksid ja mõistaksid oma vanavanemate panust. Et oleme suure ajaloo üks osa,” seletas ta.
23. septembril 1923 kulutati Eestis ja Soomes välja apostliku õigeusu kiriku autonoomia. Kahe aasta pärast tähistab Eesti apostliku õigeusu kirik (EAÕK) sündmuse 100. aastapäeva. Vetik teeb juba ettevalmistusi, et sel puhul Sindi kirikusse kutsuda patriarh Bartholomeos. “Kus patriarh on käinud, käivad inimesedki,” märkis ta.
/nginx/o/2021/09/24/14092158t1h7dda.jpg)
Üks tänatu, objekti muinsuskaitsepoolne järelevalvaja Tiit Raev rõõmustas, et hoone on lagunemise eest päästetud. Kirikus on tema sõnusti näha, et selle ehitamiseks oli raha rohkem kui mõnes muus taolises kirikus. “Väline dekoreering on palju uhkem ja kõige enam hämmastab siseruum, mille seinad on kaetud maalingutega,” rääkis arhitekti ametit pidav Raev ja lisas, et säilinud on Vene rahvusromantismi iseloomustava puitnikerdustega rikastatud ikonostaas ehk pildisein, milletaolist mujal Eestis pole. “Arvatavasti on põhjuseks see, et kiriku ehitust toetas Moskva kaupmees Schön. Sarnast arhitektuuri kohtas palju Narva-Jõesuus, kus nüüdseks on enamik sellise stiiliga maju hävinud,” rääkis Raev. Ta loodab, et peagi on väärika hoone sisemus kõigile avatud. “Sel kirikul pole ainult hinge eest hooldamise pool, Sindi linn saab vaatamisväärsuse võrra rikkamaks.”
Sel kirikul pole ainult hinge eest hooldamise pool, Sindi linn saab vaatamisväärsuse võrra rikkamaks.
Tiit Raev, arhitekt
Sakraalhoone plekk-katuse ehitanud Sergei Siimanni kogetu põhjal polnud Sindi kiriku katuse ehitus kindlasti tavaline. “Kõik need sibulkuplid ja karniisid ...” meenutas meister. “Tegelikult, kui asja oskad, üllatusi ei ole. Keeruline on siis, kui teha ei oska,” nentis neljale kirikule katuse teinud mees.
EAÕK kirikuvalitsuse liige, diakon Ignatios Rand rõhutas, et kuigi teenistusi peeti pühamus ennegi, on nüüd inimestel seal turvalisem. Et kogu pühamu kütmine on kallis, toimuvad teenistused esialgu suurest ruumist ajutise seinaga eraldatud eesruumis edasi. “Kui ikonostaasi korda saame ja uue küttesüsteemi, saame suures kirikus teenimisele mõelda,” unistas Rand. Milline küttevariant tulevikus kirikus olema hakkab, pole veel selge. “Kirikuvalitsus pole otsustanud – kõik on kinni rahas ja eelarvetes.”
/nginx/o/2021/09/24/14092155t1hf2e8.jpg)
Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõuniku Helle-Triin Hansumäe sõnutsi on kirikul septembri lõpuni aega raha juurde küsida. “Meie ei saa kiriku kordategemist peale sundida, pall on koguduse väravas – kui toetust taotletakse, saame rahaeraldust kaaluda,” täpsustas ta, lisades, et lihtsam on neil, kel jalg juba ukse vahel. “Kui näeme, et toimiv meeskond on olemas, siis nemad üldiselt toetust saavad.”
Pole olnud ühtegi vaidlust: ehitaja pole tahtnud saada asju endale mugavamaks või odavamaks.
Helle-Triin Hansumäe, muinsuskaitse Pärnumaa nõunik
Nõuniku hinnangul tuleb muinsuskaitseliselt tähtsal objektil järgmise sammuna ette võtta välisfassaad. “Selleks et katus maha ei kukuks, on vaja seinad korda teha. Sellist ilusate proportsioonide ja detailidega barokset kirikut meil teist ei ole, see on kunstiliseltki väärtuslik ja kindlasti väärib kordategemist,” julgustas Hansumäe. “Kurb, et kirik sellises seisus üldse oli.”
Et nii halvas seisus hoone korda saaks, peavad kokku sattuma õiged inimesed ja head meistrid. Hansumäe tõdes, et ei tea ühtegi mälestist, mis oleks tehtud ühe raksuga korda. “Kangesti tahaks ehitajatele kiidulaulu laulda, on näha, et neile meeldib see kirik ja nad hindavad seda tööd. Pole olnud ühtegi vaidlust: ehitaja pole tahtnud saada asju endale mugavamaks või odavamaks,” kiitis ametnik ehitajaid.
Aastaid Endla teatri kostüümilaona kasutuses olnud pühakoda tagastati 2007. aastal EAÕK-le, kes kiriku taastamistöödeni jõudis 2017. aastal.
