Maapõu andis välja mitu sajandit vana kaunistuse

Sirle Matt
, reporter
Copy
Pärnumaalt 2021. aastal arheoloogilise leiuna välja tulnud ehisbrakteaat ehk ühelt poolt vermitud õhuke münt, mida kasutati kaunistusena.
Pärnumaalt 2021. aastal arheoloogilise leiuna välja tulnud ehisbrakteaat ehk ühelt poolt vermitud õhuke münt, mida kasutati kaunistusena. Foto: Jaana Ratas

Eelmise aasta jooksul anti muinsuskaitseametile üle rohkem kui 4000 arheoloogilist leidu. Suur osa neist tuli välja detektoristide otsingute käigus, kuid rida esemeid jõudis ametini tänu terava silmaga juhuleidjatele.

Pärnumaalt leiti pisike ehtimiseks mõeldud ühepoolne vermitud münt ehk ehisbrakteaat. See kotkakujutisega metallkettake on arheoloog Erki Russowi hinnangul valmistatud hõbeplekist, kuhu on haamriga sisse löödud vormiplaadil asuv kujutis. Tõenäoliselt oli münt omal ajal ka kullatud.

Vormi ja materjali põhjal hindab Russow, et ese on pärit 14. sajandist. Tol ajal oli leiukohas maaisandaks Saare-Lääne piiskop. Kelle rüüd, kotti, valjaid või peaehet Pärnumaalt leitud kotkadekooriga münt kaunistas, jääb mõistatuseks, kuid arheoloogi hinnangul oli selline dekoratiivne kettake kindlasti märk elitaarsusest.

Presstehnikas ehisplaadikesi on Eestis leitud varemgi, kuid enamasti on need vasesulamist, mitte hõbedast. Varasemast on kindlalt teada üks sarnane kotkapildiga ehisbrakteaat Läänemaalt.

Arheoloogiliste leidudena tuli möödunud aastal näiteks Lääne-Virumaalt hilissügisel päevavalgele tõenäoliselt Liivi sõja keerises maetud varandus, mis koosnes metallist kolmjalgpotti pandud erinevatest ehteasjadest.

Juhusliku leiuna avastati mullu ühelt Järvamaa põllult 3000 aastat vana pronkskirves, milletaolisi on Eestis teada kümme ekspemplari.

Tagasi üles