/nginx/o/2022/07/19/14705639t1h19ee.jpg)
Terviseamet tuvastas 14 Eestimaa suplusrannast, sealhulgas kolmest Pärnumaa rannast, koolera vibriooni. Eesti suplusvee seire raames võetud analüüsidest leitud mikroorganismidest ükski pole mürgine, ent võib väiksele osale rahvastikust tekitada haigussümptomeid.
Terviseamet alustas vibrioonide uuringuga kolm aastat tagasi. Tänavusel suplushooajal on analüüse võetud Pärnu keskranna, Raeküla, Kabli, Pirita, Stroomi, Kakumäe, Haabneeme, Kassari, Liivalauka, Paralepa, Kuressaare, Mändjala, Toila ja Võsu supelrandadest. Merevee proovide alusel esineb vibrioone neis kõigis.
Tegu on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega, mis pole epideemilise potentsiaaliga, kuid võivad paaril protsendil inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku või mädanikke. Eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, nõrgenenud immuunsusega inimesed ja suplejad, kelle nahal on marrastusi või haavandeid.
Seni on Eestis tuvastatud kaks–kolm vibrioosi haigusjuhtu, kus haigestusid alla aastased lapsed.
Teistes Läänemere-äärsetes riikides on terviseameti andmetel pilt samalaadne.
/nginx/o/2022/07/19/14705640t1h1bc9.png)
Terviseameti teatel tõuseb kliima soojenedes üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas Läänemerre ja Eesti rannikule. Veega levivad mikroorganismid muutuvad ühe aktuaalsemaks, põhjus on nii analüüsimeetodite arenemine ja kliima soojenemine kui maailma avatus ning aina intensiivsemaks muutuv veetransport ja inimeste reisimine.
Üks liike, kelle levik ja arvukus Läänemeres võib suureneda, on ka vibrioonid. Tänavune lühike, kuid kuum suvi on neile olnud soodne kasvutingimus.
Erinevaid vibrioone on maailmas väga palju: 2011. aasta seisuga on klassifitseeritud 77 liiki, millest näiteks ainult ühes ehk kooleravibrioonide hulgas on omakorda üle 200 serotüübi. Neist kooleravibriooni serotüüpidest ainult kaks põhjustavad koolerat ja kooleraepideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte. Eesti suplusvee seire raames võetud analüüsides ei kuulu ükski leid nende kahe hulka, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised.
Kuigi normaalse happesusega maomahl kaitseb inimest nakatumise eest, tuleks nõrgema tervisega inimestel siiski olla ettevaatlik. Võimaluse korral tasub nahavigastuste, haavade ja haiguste esinemisel vältida ujumist
ja ka suplusvee sissejoomist. Pärast nõuetele mittevastavas merevees suplemist tuleb end pesta seebi ja veega.
Koolera vibriooni tekitatud vibrioosi kohta leiab infot terviseameti kodulehelt.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)