:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/21/15039716t1hf3bd.jpg)
Ikla piiripunktist umbes viie kilomeetri kaugusel Jussi talus elav Eesti metsloomaühingu Pärnumaa piirkonna juht Kaisa Vaik on võtnud oma südameasjaks aidata neid metsloomi, kes looduses ise toime ei tule. Praegu talvituvad tema pool kuus siili ja toonekurg.
Vaik rääkis, et Pärnumaal Suigus abi vajanud toonekurest anti metsloomaühingule teada septembri lõpus. Nimelt märkas tähelepanelik inimene, et kurg oli üksi sinnakanti jäänud, konutas külavahel ja lendas ainult lühikest maad.
Mõni päev hiljem õnnestus kurg kinni püüda ja hoiukoju toimetada. “Kuna ta ei lennanud hästi, otsustati ta talveks hoiukodusse kosuma jätta, sest rändele ta poleks enam läinud,” lausus Vaik.
/nginx/o/2022/12/21/15039720t1hfab3.jpg)
Nüüd peatubki kurg ajutiselt Kaisa vanaema laudas, kus linnul on hea ja soe olla.
Toonekurg vajab praegu peamiselt sooja ruumi, iga päev on tal ees puhas vesi ja kaks korda päevas saab ta süüa. Kurele sobivad nii räim, kanasüdamed kui kanakaelad. Kokku sööb ta päevas umbes 500 grammi toitu.
Neil kõigil on lootust kevadel oma rada minna.
Kaisa Vaik, Eesti metsloomaühingu Pärnumaa piirkonna juht
Siilid on hoiukoju jõudnud eri teed pidi.
Vaik rääkis, et osa neist on selleaastased pojad, kes sügiseks polnud veel selles kaalus, et ise talvele vastu minna. “Üks siil leiti Pärnust, ta oli spaa õuealale endale lehehunnikusse pesa teinud,” tõi ta näite. Kuna see oli väga käidav koht, tuli loom sealt ära tuua.
/nginx/o/2022/12/21/15039719t1h1ab6.jpg)
Osa siilidest, kes hoiukodudes talvituvad, lähevad talveunne ja vajavad seepärast jahedamat temperatuuri. Mõni, kellel tarvis alles kaalu koguda, peab soojas olema. “Minu juures olevad siilid on kõik talveunes,” märkis Vaik ja täpsustas, et selleks läheb neil vaja sooja pesakasti. “Igaks juhuks olen neile jätnud kõrvale ka kuivtoitu, et juhul kui mõni otsustab ärgata, oleks kohe söök olemas.”
/nginx/o/2022/12/21/15039718t1h755c.jpg)
Kuigi loomad on armsad, peab hoiukodus olema nendega kokkupuude siiski minimaalne, sest nad ei tohiks inimestega ära harjuda, kuna loodusesse tagasi lastes peavad nad inimest ikkagi pelgama. “Ainult söök-jook ette, pesa koristus ja kõik,” lausus Vaik.
Vabatahtlik loodab, et toonekurg pääseb tagasi loodusesse aprillis ja siilid vabanevad mais, kuid kõik sõltub siiski ilmaoludest. “Neil kõigil on lootust kevadel oma rada minna,” ütles Vaik.
Metsloomade hoiukodus on varem elanud teisigi asukaid. Näiteks talvitus seal orav, kel nimeks Oskar.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/21/15039717t1hf0d4.jpg)
Oskar kosus hoiukodus, järgnes “pehme” vabastus ehk puuri uks jäi päeval avatuks ja ta võis suunduda, kuhu ise soovis. “Enamasti on oravad mõne päeva veel puuri ligi, käivad söömas ja öösel magavad pesas,” pajatas Vaik.
