Eraettevõtjate arvukate ajalehekuulutuste kõrval pakub küttematerjali müügiks riigimetsa majandamise keskus (RMK), mis mullu tarnis elanikele ligikaudu 45 000 kuupmeetrit küttepuitu. See tegi 14 protsenti kogu mullusest metsamaterjalimüügist.
RMK müüb kütet tihumeetrites
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
4. veebruar 2009, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siinkohal tuleb teha vahe sisse puidu ruumimeetril ehk ühikul, milles pakub kütet valdav osa erakuulutajaist, ning riigimetsa müüjate pakutaval kuupmeetril ehk tihumeetril, milles müüb kütet RMK.
“Üks kuupmeeter on arvestuslik õhuvahedeta metsamaterjal ehk seesama mis tihumeeter,” defineeritakse internetis RMK kodulehel.
Pärnumaa metskonna metsaülema Heiki Ärmi kinnitust mööda arvestavad nad üheks tihumeetriks kaks ruumimeetrit metsamaterjali, mis tähendab, et kui ostjale pakutakse tihumeeter küttepuid, teeb see kaks ruumimeetrit. Ümberarvestamise kordaja on RMKs 0,5.
Puust ette ja punaseks
Ajalehes pakutud soodsaim kuulutus näis olevat järgmine: kolmemeetrised puud, alates 295 krooni ruumimeeter. Helistades sain teada, et selle hinna sees on kojutoominegi linna piires ja tegu on põhiliselt lepapuudega. Kuid saab kasepuidki, ikka kolmemeetrisi, mis tuleb endal saagida ja lõhkuda. Kasepuud maksavad 350 krooni ruumimeeter.
RMK pakub teistsugust tehingut. Kasepuidu tihumeeter kojutoomisega maksab 478 krooni. Koju tuuakse samuti kolmemeetrised puud, kuid siin tuleb taas arvestada ruumimeetri ja tihumeetri võrratut võrrandit.
Üks tihumeeter võrdub riigimetsamajandamise keskuses kahe ruumimeetriga. Ehk siis tihumeeter küttepuid tähendab, et koju tuuakse kaks ruumimeetrit. Seega pakub RMK ühte ruumimeetrit kasepuitu kütteks 239 krooni eest. Lehtpuid segamini, kus leppa on sees vähe, sest riigimetsas kasvab leppi vähem, pakub RMK 455 krooni tihumeeter ehk 227.50 krooni ruumimeeter. Mõistagi on selle hinna sisse arvestatud käibemaks, mis läheb riigikassasse.
Vaata seda asja, kuidas vaatad, küttepuidu turg Pärnumaal on kasvatanud hinnad riigimetsa müügihindadest kõrgemaks.
Asjal on konks sees
Igal heal asjal on konks sees, nii siingi. “Palume arvestada, et küttepuit veetakse kohale tõstukiga varustatud hariliku metsaveoautoga,” pajatab RMK koduleht. “Soovitud tarnekohas peab olema ruumi suure autoga liikumiseks ja koorma mahalaadimiseks. Kui soovitud kohas mahalaadimine ei ole võimalik, viib auto puidu lattu tagasi ja ettemakstuna tasutud summast arvestame maha kahekordse veokulu ning ülejäänud summa tagastatakse.”
Harilikuks nimetatud metsaveoauto on seesama, mida me maanteedel ja linnapildiski kohtame, torud platvormil püsti peal ja kraanakonks kasti päras või kabiini taga. Ühesõnaga suur masin, mis enamikusse linnaõuedesse koormat maha laadima ei mahu.
Samal ajal ütles meile küttepuid müüv erapakkuja, et ega temagi too kolmemeetrisi puid kohale muu kui harilikuks nimetatud metsaveoautoga. Kuid ta ei ähvarda sanktsioonidega topelt-transporditasu näol isegi siis, kui puid ei õnnestu hoovi maha panna.
“Kuidagi ikka saab,” ütles eramüüja, lisades, et transpordikulu on ju niikuinii hinna sees. Pealegi ei nõua nad ettemaksu, vaid küsivad raha kohapeal. Kuidas riigi käibemaksuga on, pole ostja asi.
RMK teeb veel ühe käigu
RMK pakub elanikele veel ühe võimaluse.
“Meil võib ka ise tulla metsa üles tegema,” pakkus Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm. “Iga füüsilisest isikust ostja võib meile tulla ja kasvava metsa raieõigust osta ning sealt kuni 300 tihumeetrit puitu välja vedada. Tegemist on sanitaarraiega ehk kuivanud või vigastatud puude mahavõtmisega.”
Ärm täpsustas, et neil on luba pakkuda metsa füüsilistele isikutele küttepuude tegemiseks oma tarbeks, millest kuni viiendik on kasutatav tarbepuidunagi ehk siis kõlbab laudadeks-prussideks saagida. Kuni 300 tihumeetrit, sellest viiendik ehitusmaterjaliks! Ei maksa siiski arvata, et see on norm, jalad metskonnas harki ajada ja oma 300 tihumeetrit nõuda. Müüjaks on riik ja müüja ütleb, palju, kellele ja kust ta müüb. Lihtsalt rohkem ei saa, kui 300 tihumeetrit nägu.
Rõhutada tuleb, et seda müüakse ainult eraisikutele, tegemata vahet, kas eraisikud tulevad korraga ühest leibkonnast.
Hind on arvutuslik, lähtudes etteantud hinnakirjast ja sõltudes raiutavatest puudest liigiti. Kuid Ärm kinnitas, et see hind on kindlasti madalam kui lasta endale puud ise koju tuua. Kas või veokulu arvelt. Samal ajal on asi kontrolli all.
“Metsnik märgib täpselt puud, mis sanitaarraie korras lubatakse eraisikuil maha võtta ja küttepuiduks teha,” ütles Ärm.
Mõistagi ei ole 300 tihumeetrit norm, vaid inimene võib tulla ja küsida metsategemise õigust hoopis väiksemas mahus, nagu talle parasjagu jõukohane on ning kui palju tarvis läheb. Alla viie tihumeetri hektari kohta siiski ei saa, kuna säästliku metsamajandamise sertifikaat ütleb, et alla viietihumeetrised üraskipesad tuleb metsa selle elukeskkonna mitmekesisuse säilitamise pärast alles jätta.
Nii või teisiti jääb õhku rippuma loogiline järeldus, et töötuks jäänud metsaaltitel meestel on võimalik riigimetsas teha korralik legaalne sanitaarraie, lüüa metsast veetud puit halgudeks ja ajalehekuulutuse abil kallilt maha müüa. Või jätta kõik nagu metsast tuleb ning müüa see puit kolmemeetrisena.
Tulumaks on selle metsa pealt ära makstud.
Erametsast tohib omanik ilma metsateatist esitamata raiuda neli tihumeetrit metsahektari kohta, kuid oma kinnistult mitte üle 20 tihumeetri puitu aastas.