Pärnus tapab õhusaaste aastas enneaegu poolsada inimest

Ahjuga on võimalik tuba soojaks saada nii, et see märksa vähem saastaks õhku, mida sisse hingame. Puit peab olema kuiv ja koldele tagatud õhu juurdevool, et põlemistemperatuur oleks kõrgem. Pakendeid, värvitud ja lakitud puitu, liimitud puitu, lammutusjäätmeid ei tohi ahjus põletada. Foto: Margus Ansu

Kujutage ette, kui Pärnus saaks igal aastal liikluses surma 50 inimest. Tegelikkuses on avariides hukkunute arv kogu Eesti peale poolesaja ümber ja sedagi peetakse paljuks. Ent 2020. aastal suri ainuüksi Pärnus õhusaaste tõttu enneaegu 57 inimest, kümnend hiljem prognoositakse ohvrite arvuks aastas kaheksa inimest vähem.

Kui avarii nõuab oma ohvri piltlikult kõigi silme all, hääbuvad õhusaaste ohvrid kroonilistesse haigustesse, varjatuna oma kodus või haiglas. Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru möönis, et liiklussurmadest räägitakse rohkem. Erinevus on veel selleski, et avariides saavad hukka pigem nooremad inimesed, aga õhusaaste murrab rohkem vanemaid.

Kui kõigi elanike peale jagatuna väheneb Pärnus inimese eluiga saaste tõttu ligemale aasta, võivad tundlikumad Orru teatel surra kuni 12 aastat oodatust varem. Nende inimeste vastupanuvõime õhusaastele on väiksem. Organism ei suuda põletiku tekkele vastu panna ja arenema hakkavad kroonilised haigused. Või siis need progresseeruvad. Ometi ei mõjuta õhusaaste mõne inimese elu pikkust Orru kinnitusel aga üldse.