:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2024/03/11/15938423t1h6855.jpg)
Möödunud kolmapäeval pidasid keskkonnaameti ametnikud koostöös Lääne prefektuuriga kinni neli meest, keda on alust kahtlustada salaküttimises, ja ühe mehe, keda kahtlustatakse sellele kaasaaitamises, tekitades sellega keskkonnale märkimisväärset kahju. Kahtlustuse järgi võisid mehed ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi.
Üks viiest kinnipeetust on Pärnumaa jahimeeste liidu (PJL) tegevjuht Eero Nõmm, kellelt Pärnu Postimehel pole õnnestunud kinnipidamise kohta kommentaari saada.
Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse liikme Uno Kase sõnutsi sai liit juhtunust teada läinud kolmapäeva lõuna paiku. Info, et võib olla toimunud midagi seadusvastast, on liidule uus ja vajab selgitamist. Ta kinnitas, et Nõmm oli üks viiest, kes kinni peeti.
“Loomulikult mõistame ühemõtteliselt hukka igasuguse salaküttimise ja teeme igakülgset koostööd ametivõimudega, et tekkinud kahtlustuste kohta selgust saada,” lausus PJLi juhatuse liige. “Liidule on igasugused reeglite- ja seadusvastased teod vastuvõtmatud: need häirivad olulisel määral ka ausalt käituvate ja seaduskuulekate jahimeeste tööd ja tegevust.”
PJL kutsub kiirkorras täna õhtul kokku juhatuse koosoleku ja kaasab vajadusel spetsialistid, et analüüsida esitatud kahtlustusi ja anda neile adekvaatne hinnang. “Kõigi kahtlusaluste puhul lähtume süütuse presumptsioonist ega käsita kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui vastav kohtuotsus on isiku suhtes jõustunud,” kinnitas Kask.
/nginx/o/2024/03/11/15938419t1h9302.jpg)
Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda sõnas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mis menetluse käigus võib muutuda. “Kahtlustuse kohaselt võisid mehed ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi, teiste hulgas põtru, metssigu, ilveseid ja hunte. Praeguseks kogutud tõendid annavad alust kriminaalmenetluse raames põhjalikumalt kontrollida, mil määral kahtlustatavad jahipidamise nõudeid rikkusid,” avaldas ringkonnaprokurör. Tema sõnutsi seab salaküttimine ohtu meie looduse tasakaalu ja elurikkuse, kahjustades potentsiaalselt kõnealusel juhul suurulukite liigirikkust Eesti metsades. Seepärast on keskkonnakuritegude avastamine ja lahendamine Kalda hinnangul üks neid valdkondi, kuhu prokuratuur teravdatud tähelepanu suunab.
Ilveseid on Eestis keelatud küttida 2015. aastast. Ja kuigi nende arvukus on viimased paar aastat tõusnud, ei ole seis veel nii soodne, et püssimeestele roheline tuli anda.
/nginx/o/2024/03/11/15938418t1h7ec2.jpg)
Pärnumaal loendati keskkonnaagentuuri andmetel tunamullu sügiseks 14 ilvese pesakonda. Mujal maakondades elab neid vähem. Kogu Eestis loendati 86 ilveseperet. Metskasse elutseb keskkonnaagentuuri aruande järgi meil umbes 550–600.
Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialist Peep Männil rääkis läinud aasta augustis Pärnu Postimehele, et Pärnumaal on ilvestega parem seis kui mujal. Selles võib Männili arvates rolli mängida positiivne ilveste ränne Lätist, kus juba kaks viimast aastat pole ilvesejahti peetud. Samuti tõi ta esile, et võib-olla on Pärnumaa jahimehed seaduskuulekamad ja usinamad vaatlejad.
Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuhist jahimees Eero Nõmm arvas mullu augustis, et ilvestel läheb hästi, sest siin piisab neil toitu ja elupaiku. Nõmme hinnangul oli seis selline, et küttiminegi võiks olla lubatud. “Kardan, et vastasel juhul suureneb kindlasti probleemsete ja haigete isendite arvukus,” märkis ta.
Keskkonnakahju küünib esmastel andmetel pea 44 000 euroni.
Kriminaalmenetlust on alustatud loodusliku loomastiku kahjustamise paragrahvi alusel. Selle eest võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Lääne ringkonnaprokuratuuri avalike suhete juhi Lisanna Männilaane sõnutsi alustati uurimist 2023. aasta kevadel. Esmaste tõendite pinnalt on alust arvata, et grupi tegevus on pikaajaline, kestnud aastaid.
Ükski kahtlustatav pole vahi all. Prokuratuur taotles ühe kahtlustatava vahi alla võtmist, kuid Pärnu maakohus ei pidanud seda Männilaane teatel vajalikuks, kuna mees andis vabatahtlikult üle tulirelva ega ole varem karistatud.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve alal Olav Avarsalu sõnutsi on tegemist viimase kümnendi suurima salaküttimise menetlusega, mille puhul keskkonnakahju küünib esmastel andmetel pea 44 000 euroni. "Teist niivõrd suurt ja organiseeritud salaküttimise juhtumit pole keskkonnaameti menetluses olnud," lausus ta. “Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kuna kahtlustus salaküttimises ja sellele kaasaaitamises on esitatud ametlikele jahimeestele.” Tõendite kogumiseks korraldati läbiotsimine kahtlustatavate elukohtades, kust leiti nii ebaseaduslikke relvi ja laskemoona kui ulukinahku ja muid tõendeid.
Teist niivõrd suurt ja organiseeritud salaküttimise juhtumit pole keskkonnaameti menetluses olnud.
Olav Avarsalu, keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve alal
“Palume võimalikust salaküttimisest alati keskkonnaametile teada anda, selline tegevus rikub nii looduslikku tasakaalu kui kahjustab ausate jahimeeste mainet. Salaküttidel tasub omakorda arvestada, et see, mis toimub metsas, ei jää metsa, vaid jõuab varem või hiljem keskkonnaameti uurijateni,” toonitas Avarsalu.
Keskkonnaametist öeldi, et amet pole ühegi kahtlustatava nime avaldanud, mistõttu ei saa kommenteerida, kas kellelgi kahtlustavatest on varasemaid karistusi.
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juhi Margus Raspeli hinnangul on juhtunu kindlasti erakordne. “Et tegemist on tulirelvadega toime pandud kuritegudega, suhtume neisse väga tõsiselt,” märkis Raspel. On oluline, et relva ei kasutaks inimesed, kes oma käitumise ja väärtushinnangute tõttu võivad kahju teha. Salaküttimine on kriminaalbüroo juhi kinnitusel rikkumine, mis iseloomustab relvaloaomanikule lubamatut käitumist.
Kriminaalmenetlust toimetab keskkonnaamet koostöös Lääne prefektuuri kriminaalbürooga ja seda juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.
