Intervjuu ⟩ Maailmarändur: Ei taha teadagi, mitu korda ma mürgisest maost või ämblikust mööda astusin

La Palma saare kõrgeima tipu Roque de los Muchachose vallutamiseks tuli ronida 2426 meetri kõrgusele. Foto: Erakogu

Juba lapsepõlves valdas Marit Karotamme seiklushimu: Seliste külas sirgunud naine unistas kaugetest maadest ja tundmatutest paikadest. Sellest kirest ajendatuna asus ta 13 aastat tagasi teele, avastades maailma, käed taskus. Enne polnud ta naaberriikidest kaugemale jõudnud. Üheotsapiletist alanud seljakotiseiklus kestis kümme aastat, kuni pandeemia ränduri kodumaale tagasi tõi.

Marit, mis teid Pärnumaaga seob? 

Pärnumaaga on mul väga palju pistmist. Ma olen siin üles kasvanud ja elanud suure osa oma elust, enne kui Eestist ära läksin. Kasvasin üles väikeses Seliste külas, mis nüüd kuulub Pärnu linna. Põhikoolis käisin Tõstamaal, keskkoolis Saaremaal.

Kas miski andis konkreetse torke pühkida kodumaa tolm jalgelt ja minna maailma avastama? 

Olin seiklushimuline juba päris pisikese tüdrukuna. Uudishimu selle vastu, mis on väljaspool koduküla, valdas mind alati. Eriti siis, kui keegi tuttavatest mõnes eksootilises paigas käis. Unistasin tihti kaugetest maadest või mõtisklesin, kuhu linnud talvel lendavad, juba enne, kui oskasin neid kohti nimetadagi.